Rūstuži mõis

Rūstuži mõis (saksa keeles Rüssel, läti keeles Rūstužu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Katriņa kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Limbaži piirkonnas Viļķene vallas Rūstužis.

Rūstuži mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 11

Ajalugu

Esimesed teated sellest mõisast pärinevad aastast 1447, mil Carl Vietinghoff selle Johann Uxküllilt 500 marga eest ära ostis. Aastal 1550 kuulus see Gerdt Linde lesele, kes jättis oma vara oma neljale kasupojale. Need olid George Krüdener, George Rosen, Gerdt von Medem ja Kersten Gutzleff. Rosen ja Gutzleff olid pärandi jagamise ajaks aastal 1551 surnud, ent külad, mis kuulusid Rūstuži juurde, läksid siiski George esindajatele Rosenite suguvõsast.

Aastal 1589 ostis mõisa Caspar Tiesenhausen. Temast jäi maha kaks tütart, mõisa pärinu abiellus Caspar Engelhardtiga. Aastal 1748 pani major Engelhardt Rūstuži ja Muižkalnsi mõisa 8000 taalri eest panti ning need omandas major Gustav von Dunten (lõplikult aastal 1752). Aastal 1761 ostis mõisa Godofredus von Lincke, aastal 1765 aga Johann Gustav Frey.

Aastal 1772 ostis mõisa lesk Catharina Margaretha von Buschen. Aastal 1787 loovutas ta selle 10 000 taalri eest oma sekretärile Johann Bernhard Müllerile. Aastal 1819 ostis selle Christoph Wilhelm von Berg, aastal 1825 aga Carl Reinhold von Jarmerstedt. Aastal 1836 pani too mõisa panti ja selle omandas vabahärra Hieronymus von Boye, kes andis pandiõiguse edasi õdedele Lindwartidele, kes selle aastal 1838 Catharina von Bergile müüsid. Aastal 1856 ostis mõisa õuenõunik Theodor Joseph von Czarnoczki, kes selle aastal 1859 Medemitele pantis ja seejärel pandilepingu lõppedes aastal 1868 vabahärra Johann Friedrich Carl Georg von Mengdenile (1827−1904) müüs. 1892. ja 1900. aastal oli mõisnikuks viimase vend vabahärra Friedrich Oskar von Mengden (1840−1902). Aastatel 1905−1919 oli mõisaomanikuks kolmas vend vabahärra Louis Franz Theodor von Mengden (1848−1919).

Mengdenite suguvõsale kuulus mõis kuni võõrandamiseni.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 2 ja 7/8 adramaad, sellele allus 54 mees- ja 66 naishinge. Aastal 1641 oli mõisa suurus 1 ja 1/4 adramaad. 1688 oli mõisa suurus 2 ja 7/8 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 1 ja 3/8, aastal 1757 aga 2 ja 7/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 2 ja 3/10 adramaad. Aastal 1832 oli mõisal adramaid 6 ja 8/20, aastal 1881 aga 4 ja 68/80, lisaks seitse adramaad mõisale kuuluvate talude valduses. Aastal 1832 oli mõisal adramaid 2 ja 8/20, aastal 1881 aga 3 ja 38/80, lisaks 3 ja 31/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.

1923. aastal kuulus mõisale 180 hektarit maad.

Mõisaansambel

Häärber

Mõisa häärber rajati XIX sajandi alguses. Tegemist oli kivist sokliga puidust hoonega. Nõukogude perioodil asusid seal Rūstuži brigaadi kontor, eluruumid ja peosaal. Pärast Läti taasiseseisvumist tegutses seal mööbli restaureerimise töökoda. Märtsis 2003 põles hoone maha.

Tuulik

Aastal 1905 rajati tuulik, mis tegutses aastani 1940.

Kõrvalhooned ja park

Mõisakompleksist on säilinud veel väike kivist sepikoda. Looduskaitse all on Rūstuži mõisa pärn ümbermõõduga neli meetrit.

Välislingid

• Rūstuži mõisa peahoone saidil zudusilatvija.lv