Ruhja
Ruhja ( läti ) (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas. Ruhja on Läti kõige põhjapoolsem linn. See asub Ruhja jõe ääres.
Ruhja | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
| |||||
![]() Skulptuur "Külvaja" Ruhjas | |||||
| |||||
Pindala |
7,8 km² (2023)[1] ![]() | ||||
Elanikke |
2719 (1.01.2022)[2] ![]() | ||||
| |||||
Koordinaadid | 57° 54′ N, 25° 20′ E | ||||
Kaitsealused objektidRedigeeri
Linnas kasvab kaks looduskaitsealust põlispuud – Ruhja pärn ümbermõõduga 4,1 meetrit ja Ruhja mõisa haab ümbermõõduga 5,89 meetrit.[3]
Ruhja ordulinnuse varemed on riikliku kaitse all.[4] Samuti on kaitse all Ruhja kirik ja selle piirdemüür, mälestusmärk Ruhja vabastamisele, mälestusmärk Sējējs Arturs Alberingsile, Jānis Skujiņši mälestussammas Madona Orans ja kunstnik A. Alkšņise elupaik aadressil Rīgas iela 11a.[5] Kohaliku kaitse all on Ruhja linnavalitsuse maja aadressil Raiņa iela 3 ja elamu (endine haigla) aadressil Valdemāra iela 26.[6]
AjaluguRedigeeri
Ruhja linna tänapäevases piirides asus Liivi ordu Ruhja ordulinnus. Liivi sõja eel sai sellest üürikeseks ajaks Ruhja komtuurkonna keskus.
Ruhja oli Riia kubermangu ja Volmari kreisi Rūjiena ehk Ruhja kihelkonna keskus, Lätimaal. Pärisorjuse likvideerimisel kujunes asula aleviks. Aastal 1800 hakkas Ruhjat läbima Tallinna–Pärnu–Riia postimaantee uus trass, seal oli ka hobupostijaam.
Asulat läbis varem kitsarööpmeline Valga–Ruhja–Pärnu raudtee. Raudtee ümberehitamisel laiarööpmeliseks (Tallinna–Pärnu–Mõisaküla–Riia liin) viidi Ruhja raudteejaam linnast tunduvalt eemale. Ruhjani liiklesid reisirongid 1990. aastate keskpaigani, amortiseerunud raudtee likvideeriti 2005. aastal.
Linnaõigused sai aastal 1920. 1949–1959 oli Ruhja rajooni keskus. 2009. aastani kuulus linn Valmiera rajooni. Aastatel 2009–2021 oli see Ruhja piirkonna keskus.
Ruhja jõgi Ruhja linnas
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Reģionu, novadu, pilsētu un pagastu kopējā un sauszemes platība gada sākumā, vaadatud 18.01.2023.
- ↑ Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ruhja |