Puuetega inimeste õiguste konventsioon
Puuetega inimeste õiguste konventsioon (inglise keeles Convention on the Rights of Persons with Disabilities, lühendatult CRPD[1]) on puuetega inimeste õigusi kaitsev ja edendav konventsioon, mille eesmärk on tagada, et riigid ja muud organisatsioonid rakendaksid puuetega inimeste õiguste edendamise ja toimetuleku parandamise eesmärgil meetmeid ning suurendaksid teadlikkust ühiskonnas. Konventsioon koosneb preambulist, 50 artiklist ja fakultatiivprotokollist. Fakultatiivprotokolli eesmärk on anda protokolliga liitunud riigi elanikele võimalus pöörduda puuetega inimeste õiguste komitee poole, kui riigi tegevus ei ole kooskõlas konventsioonis sätestatuga.[2]
Konventsioonis on käsitletud puuetega inimesi laia mõistena. Konventsiooni alusel on puuetega inimesed kõikide inimõiguste ja põhivabaduste kandjad. Konventsioonis on välja toodud valdkonnad, kus tuleb teha muudatusi, et parandada puuetega inimeste õiguslikku olukorda, ning valdkonnad, kus puuetega inimeste õigusi on rikutud ja kus tuleks nende õiguste kaitsele suuremat rõhku pöörata.[1]
Ajalugu muuda
Mehhiko tegi 2001. aasta detsembris ÜRO Peaassambleel ettepaneku moodustada ad hoc komitee, mis kaaluks võimalusi luua puuetega inimeste õigusi ja väärikust kaitsev rahvusvaheline konventsioon.[3] Konventsiooni üle peeti läbirääkimisi kokku kaheksal ÜRO Peaassamblee ad hoc komitee istungil aastatel 2002–2006, tehes sellest kõige kiiremini kokku lepitud rahvusvahelise konventsiooni.[1]
2006. aasta 13. detsembril võeti ÜRO peakorteris New Yorgis vastu puuetega inimeste õiguste konventsioon ja selle juurde kuuluv fakultatiivprotokoll. Konventsioon avati allkirjastamiseks 30. märtsil 2007. Esimesel päeval allkirjastas konventsiooni 82 ning fakultatiivprotokolli 44 riiki, tehes sellest enim esimesel päeval allkirju saanud ÜRO konventsiooni. Puuetega inimeste õiguste konventsioon on esimene 21. sajandil vastu võetud inimõiguste konventsioon ning esimene inimõigusi puudutav konventsioon, millega saavad liituda ka regionaalsed organisatsioonid. Konventsioon jõustus 3. mail 2008.[1]
Konventsioon on valminud ÜRO aastakümnetepikkuse töö tulemusel, mille käigus on püütud muuta ühiskondade suhtumist ja hoiakuid puuetega inimestesse. Konventsiooni loomise ajend oli muuta ühiskondlikku arusaama, et puuetega inimesed ei ole heategevuse objektid, kes on sotsiaal- ja meditsiiniabi saajad, vaid õiguse subjektid, kellel on õigused ning kes on võimelised ise enda eest otsuseid langetama.[1]
Eesti muuda
Eesti liitus konventsiooniga 25. septembril 2007. aastal. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni ja ühines selle fakultatiivprotokolliga 30. mail 2012. aastal. Ratifitseerimisel võttis Riigikogu vastu avalduse, mille kohaselt Eesti tõlgendab konventsiooni artiklit 12 teisiti, kui konventsioonis on sätestatud. Eesti tõlgenduse järgi ei ole keelatud pidada isikut piiratud teovõimega isikuks, kui selline vajadus on tingitud isiku võimetusest oma tegusid mõista või neid juhtida. Eesti tõlgenduse kohaselt tuleb piiratud teovõimega isikute õiguste piiramisel lähtuda riigisisesest õigusest.[4]
Eesti Puuetega Inimeste Koda esitles 1. märtsil 2018. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportit „Puuetega inimeste eluolu Eestis“. Raporti ühe kõnekaima tulemusena ilmnes, et kohaliku tasandi sotsiaalteenuste kättesaadavus Eestis sõltub ebaõiglaselt suurel määral puudega inimese enda võimekusest abi taotlemisel[5].
Eestis täidab alates 1. jaanuarist 2019 õiguskantsleri seaduse alusel puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise seire, kaitse ja edendamise ülesandeid õiguskantsler.[6]
Eesti esitles oma esimest raportit ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni komiteele 2021. aasta 15. ja 17. märtsil. Raportis anti ülevaade, mida riik on teinud puuetega inimeste õiguste edendamiseks ning diskrimineerimise vähendamiseks.[7]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 United Nations. Convention on the Rights of Persons with Disabilities (CRPD). – https://www.un.org/development/desa/disabilities/convention-on-the-rights-of-persons-with-disabilities.html(17.10.2021).
- ↑ Hanga, K. (koost). 2013. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon ja puuetega inimeste õigused Eestis. Tallinn: Artek, lk 4.
- ↑ United Nations. History of United Nations and Persons with Disabilities – The first millennium decade. – https://www.un.org/development/desa/disabilities/about-us/history-of-united-nations-and-persons-with-disabilities-the-first-millennium-decade.html(17.10.2021).
- ↑ Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seadus. – RT II, 04.04.2012, 5.
- ↑ Eesti Puuetega Inimeste Koda. "Variraporti aasta – Eesti Puuetega Inimeste Koja 2018 a saavutuste lühikokkuvõte".
- ↑ Eesti Vabariigi Õiguskantsler. Puuetega inimeste õigused. – https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega-inimeste-oigused(16.10.2021).
- ↑ Sotsiaalministeerium. 2021. Eesti annab esimest korda ülevaate ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmisest. – https://web.archive.org/web/20211109164633/https://www.sm.ee/et/uudised/eesti-annab-esimest-korda-ulevaate-uro-puuetega-inimeste-oiguste-konventsiooni-taitmisest(16.10.2021).