Puu rõngastamine
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2024) |
Puu rõngastamine on tegevus, kus tüves lõigatakse läbi kambium, niin, fellogeen ja korp terves puu ümbermõõdus. Eesmärk on katkestada fotosünteesitud toitainete liikumine võrast juurtesse.[1] Selleks tuleb puutüvele kuni 0,5 m kõrgusele maapinnast lõigata kaks 5–30 cm vahemikus paiknevat ringi ning koor nende vahelt täielikult maha koorida.[2] Juure- ja kännuvõsude vältimiseks rõngastatakse haaba, leppa, saart vähemalt kaks aastat enne raiumist.[3] Puude rõngastamist tuleb teha hilissuvel-varasügisel, kui puudel on veel lehed rohelised.
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/75/AnnelageAnn%C3%A9lationGirdling1LilleLamiot3.jpg/300px-AnnelageAnn%C3%A9lationGirdling1LilleLamiot3.jpg)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/bb/Holz_querschnitt.jpg/300px-Holz_querschnitt.jpg)
0 – säsi, 1 – aastarõnga piir, 2 – vaigukanalid, 3 – primaarsed säsikiired, 4 – sekundaarsed säsikiired, 5 – mähk ehk kambium, 6 – niine säsikiired, 7 – fellogeen, 8 – niin, 9 – korp
Puu võib ise ennast rõngastada, kasvatades pinna piirile või selle alla juure, mis väändub ümber puu ja lõpuks “kägistab” puu ära 5–10 aasta jooksul. Seda esineb rohkem potitaimedel, halvasti istutatud taimedel, sügavas multšis ja tihedalt kokku surutud mullas.[4]
Kasutamine
muudaPuu rõngastamine on puisniitude taastamisel kasulik – puude kohese mahasaagimise tulemusel ei teki järgmistel aastatel kord juba puhastatud puisniidule suurel hulgal niitmist takistavat võsa. Rõngastatud puud kuivavad jala peal ja neid hiljem maha saagides saame peaaegu kuiva küttepuu. Jala peal surnud ja kuivanud puu kändu on vajaduse korral hiljem kergem juurida. Puid saab rõngastada paar aastat enne lageraiet, et vältida juure- ja kännuvõsu kasvu.[5]
Viited
muuda- ↑ "Rõngastamine". taxatio.ee. Vaadatud 27. märts 2024.
- ↑ Talvi, Tiina. "Eesti puisniidud ja puiskarjamaad" (PDF). Lk 17. Vaadatud 27. märts 2024.
- ↑ Lepik, Säde (28. jaanuar 2016). "Võsast võib saada mõnus jalutuskoha". maaelu.postimees.ee. Vaadatud 27. märts 2024.
- ↑ "Gridling roots". extension.umd.edu. 26. veebruar 2024. Vaadatud 27. märts 2024.
- ↑ Talvi, Tiina. "Eesti puisniidud ja puiskarjamaad" (PDF). Lk 17–18. Vaadatud 27. märts 2024.