Säsikiired
Säsikiired on puidus radiaalselt kulgevad pehme tekstuuriga kanalid, mille kaudu toimub puu gaasivahetus ning toitainete liikumine niinest säsi poole.[1]
.jpg)
Ülesanded
muudaSäsikiirte ülesanne on toitainete säilitamine ja juhtimine. Need võimaldavad veel, mineraalidel ja orgaanilistel ainetel puidus radiaalsuunaliselt liikuda. Säsikiired juhivad toitaineid tüve keskelt perifeeria poole. Säsikiirte ülesanne on toita ka kambiumi. Suvel ladestuvad säsikiirtesse toitained, millest saab puu energiat järgmisel kevadel kasvu alustamiseks, aga ka kahjustuste ja vigastustega toimetulekuks.[2]
Struktuur
muuda.jpg)
Säsikiired esinevad kaheidulehelistel taimedel ja on selgesti nähtavad tüve ristlõikel. Nad paiknevad nii puutüves, -juurtes kui ka -okstes.
Säsikiired koosnevad ühest või mitmest kihist parenhüümirakkudest. Säsikiired on puidus nõrk koht, sest need sisaldavad palju toitaineid, mistõttu pakuvad soodsaid tingimusi seente kasvuks ja levikuks. Lülipuidu moodustumisel säsikiired ummistuvad ja rakud surevad. Säsikiired on sageli nähtavad palja silmaga.[3]
Säsikiired jagunevad kahte rühma. Esimesse rühma kuuluvad primaarsed ehk esisäsikiired. Primaarsed säsikiired paiknevad parenhüümis radiaalselt juhtkimpude vahel. Need jagavad tüve ja juure esiksüleemi radiaalseteks sektoriteks. Esisäsikiired moodustuvad põhikoe kitsastest pikiribadest, mis ulatuvad säsist kooreni. Puidus on säsikiired kitsad, aga koores on nad laiemad. Sekundaarsed ehk teissäsikiired tekivad varre teiskasvu ajal laiuti niinekimbu sees. Teissäsikiired moodustuvad kambiumist ja ei ulatu säsini (ei jõua steeli sisemuseni). Sekundaarsed säsikiired on lühemad kui primaarsed säsikiired.[4]
Säsikiirte maht
muudaErinevates puudes on säsikiirte maht erinev. Lehtpuude puidus on säsikiirte maht suurem kui okaspuude puidus. Juurepuit sisaldab säsikiiri rohkem kui tüve- ja oksapuit. Tavalisematel pargipuudel jääb säsikiirte maht 4% (männil) ja 28% (tammel) vahele.[2]
Säsikiirte maht on okaspuude puidus 5–6%, kuid lehtpuudel umbes 15%. See on seotud sellega, et talveperioodil langetavad puud lehed ja kevadel on uute lehtede kasvamiseks vaja rohkem toitaineid.[5]
Viited
muuda- ↑ Ravnish Ranjan. "What is the function of medullary rays" qoura.com [1] Vaadatud 17.03.2020
- ↑ 2,0 2,1 Aino Mölder. "Vanade pargipuude hooldamine". rakvere.kovtp.ee [2] Vaadatud: 17.03.2020
- ↑ ргау-мсха зооинженерныи факультет "Основная паренхима. Сердцевинные лучи. Межклетники и межклетные ходы" [3] Vaadatud: 17.03.2020
- ↑ Академик "ПЕРВИЧНЫЕ СЕРДЦЕВИННЫЕ ЛУЧИ" [4] Vaadatud: 17.03.2020
- ↑ ХИМИЯ И ХИМИЧЕСКАЯ ТЕХНОЛОГИЯ "Справочник химика 21" chem21.info [5] Vaadatud: 17.03.2020