Pulmanaljad olid Eesti talupojapulmas tembutamised pulmaliste lõbustamiseks pulmarituaalide vaheaegadel.

Pulmanaljad olid nii ajaviiteks kui rahakogumiseks mõeldud ettevõtmised. Kui talupojapulmades rituaalne osa aja jooksul vähenes, siis suurenes just pulmanaljade osakaal. Pärimusliku tausta, ent tugeva improvisatsioonilise lisandiga pulmanaljad olid põhiliselt kahesugused: ühelt poolt teatavad talitused (näit rehepeksmine, kohtumõistmine, tohterdamine, oksjonipidamine, titeristimine, veski tegemine jne.), teiselt poolt maskeeringud (loomad, teatud tüüpi inimesed jne).[1] Pulmanaljad olid teatavaks võistluseks saajarahva ja vakarahva vahel. Ühed pulmalised (peiupoolsed mõrsjakodus ja vastupidi) püüdsid pulmamajast ära viia pruuti, tüdrukuid, pulmalauda jms., kuna vastaspool pidi valvama ja neid takistama.[2]

Levinumad pulmanaljad olid veel ebamõrsja esitamine; peiupoiste ja pruuttüdrukute karistamine, kui nad kombekohaselt koos ei maganud; võltslaulatus; kupulaskmine; arstimine jne. ja muud töid-talitusi matkivad mängud.[2]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Ülo Tedre. Pulmasõnastik III
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. Toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2007. lk 224