Puhtu-Laelatu looduskaitseala

Puhtu-Laelatu looduskaitseala (varem Virtsu-Laelatu-Puhtu kaitseala) on kaitsealune piirkond Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Pivarootsi, Rame ja Hanila külas ning Virtsu alevikus. Kaitseala koosneb kahest lahusosast. Selle pindala on 3057,7 ha, millest vee- ja märgalade alla jääb 1973,9 ha ning maismaa osa pindala on 1083,8 ha.[1] Koos Nehatu looduskaitsealaga on määratud Ramsari-alade hulka. Kaitseala kuulub ka Natura-alade Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala koosseisu. Kaitseala geograafilised koordinaadid on 58° 34′ 5″ N, 23° 32′ 35″ E.

Kevadine Puhtu salumets.
Laelatu puisniit.

Looduskaitsealal on erilise tähelepanu all linnustik, samuti looduslikud ja poollooduslikud kooslused. Ala on tähtisi lindude puhkepaik, üks strateegiline punkt Läänemere ja Põhjamere vahet lendavate rändlindude teel.

Rannik on liigestatud madalate merelahtedega ning väikeste laidudega. Ranna ääres levivad roostikud ja rannarohumaad, sisemaa poole minnes tulevad puisniidud, kadastikud ja metsad. Kaitseala on oluline mitmete linnuliikide rändel. Kaitseala üks silmapaistvamaid kooslusi on Laelatu puisniit. Tegu on väga liigirikka puisniiduga (> 400 soontaime ja 30 samblaliiki). Samuti kasvab seal rohkelt kaitstavaid taimi, esindatud on 2/3 Eestis kasvavatest orhideedest. Tähelepanu väärib ka Puhtus kasvav laialehine salumets.

Alal on kaks bioloogiajaama – Puhtu (asutatud 1949) ja Laelatu (asutatud 1985). Mõlema ala teaduslik uurimine ulatub aga palju varasemasse aega.

Kaitseala läbivad või sellel asuvad järgmised veekogud: Hanila oja, Uustalu kraav, Kasse laht (järv), Mõisalaht (järv), Ännikse laht (järv).

Kaitsealal asuv suurim saar on Ulluta laid.

Ajalugu muuda

 
Puhtulaiu bioloogiajaam.

Kaitseala ajalugu ulatub 1939. aastasse, mil kaitsestaatuse sai Puhtu poolsaar ja sealne Virtsu-Puhtu tervisemuda kaitseala. Aastal 1950 lõi Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituut sealsele territooriumile botaanilis-zooloogilise kaitseala, mis aastast 1957 kandis Puhtulaiu taimestiku-loomastiku keeluala nime. Kaks aastat hiljem nimetati see ümber Virtsu-Laelatu-Puhtu keelualaks. Praeguse looduskaitseala piirid ja staatus pärinevad 2003. aastast.

Vööndid muuda

 
Õitsev karulauk Puhtulaiul.

Puhtu-Laelatu kaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit ja kaks piiranguvööndit:

  • Kasse sihtkaitsevöönd (27,3 ha)
  • Kõbaja laidude sihtkaitsevöönd (386,3 ha)
  • Laelatu sihtkaitsevöönd (658,5 ha)
  • Puhtu sihtkaitsevöönd (146,5 ha)
  • Rame sihtkaitsevöönd (19,6 ha)
  • Rame lahe laidude sihtkaitsevöönd (166,4 ha)
  • Puhtu-Laelatu piiranguvöönd (1618,2 ha)
  • Pivarootsi piiranguvöönd (35 ha). [2][3]

Puhtu-Laelatu looduskaitseala keskkonnaregistri kood on KLO1000176.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO1000176&mount=view#HTTPFnqAHPRqaY0NQlEeFtUaCJepBSbIaa
  2. "Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri". Riigiteataja.ee. 31. oktoober 2017. Vaadatud 10. mail 2024.
  3. "Kaitsealune ala või üksikobjekt: Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176)". Eelis infoleht. Keskkonnaagentuur. Vaadatud 10. mail 2024.

Kirjandus muuda

Välislingid muuda