Propanool

1-propanool ehk propanool ehk propan-1-ool on keemiline aine, värvuseta vedelik struktuurivalemiga CH₃CH₂CH₂OH.

Propanool
Propanooli molekuli ruumiline mudel
Üldised omadused
Keemiline valem	C3H8O
Välimus	Värvusetu vedelik (toatemperatuuril)
Füüsikalised omadused
Molekuli mass	60,10 amü
Sulamistemperatuur	147,15 K (−126 °C)
Keemistemperatuur	370,15 K (97 °C)
Tihedus	0,803 kg/m³
Lahustuvus	Segunev
Ohutus
Suukaudne manustamine	Kahjulik
Nahk	Söövitav
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.

See on isopropanooli isomeer.

Seda tekib ka looduses vähesel määral käärimise saadusena.

Klassifikatsioon

Propan-1-ool on orgaaniline ühend, mis kuulub alkoholide rühma.

Tootmine

Propanooli toodetakse propanaali katalüütilisel hüdrogeenimisel. Propanaali omakorda saadakse eteeni, süsinikmonooksiidi ja divesiniku reageerimisel.

H₂C=CH₂ + CO + H₂ → CH₃CH₂CHO

CH₃CH₂CHO + H₂ → CH₃CH₂CH₂OH

Laboratoorsetes tingimustes toodetakse propanooli enamasti 1-jodopropaani ja hõbeoksiidi (Ag₂O) kokkusegamisel.

Propanool kütusena

Propanoolil on suur kütteväärtus ning see sobib suurepäraselt kütuseks, kuid kuna propanooli tootmine on väga kallis, ei kasutata teda tavalise kütusena.

Lahustina

Propüülalkoholi kasutatakse lahustina.

Dermatoloogias

Propanooli kasutatakse dermatoloogias antiseptilise ja desinfitseeriva ainena.

ATC-kood: D08AX03 propanool.

Toime organismidele

Propüülalkohol põhjustab organismidele mitmesuguseid toimeid, nagu mitokondrite paisumine, erütrotsüütide peroksidatsiooni stimuleerimine ja nende membraanide lõhkemine, peaaju kaltsiumi ja südamelihase kaaliumi koguse vähenemine ning müeliinikihtide lagunemine jpt.

Inimestele

Propanooli loetakse inimorganismi manustatuna 2–4 korda joovastavamaks kui etanooli.

Võib põhjustada kerget närvisüsteemi supressiooni ja kutsuda esile alkoholimürgistust. Suurtes kogustes jooduna võib surma põhjustada.

Antidoodid: puuduvad.

Välislingid

• Sissekanne PubChem-is