Ava peamenüü

Primorje krai

(Ümber suunatud leheküljelt Primorje)

Primorje krai on Venemaa administratiivne piirkond Kaug-Ida föderaalringkonnas. Piirneb Habarovski krai, Hiina ja Põhja-Koreaga.

Primorje krai

vene Приморский край
(Primorski krai)

Coat of arms of Primorsky Krai.svg
Flag of Primorsky Krai.svg

Pindala: 161 873 km²
Elanikke: 1 933 300[1] (2015)
Keskus: Vladivostok
Primorje krai asend Venemaal

Primorje krai kesk- ja idaosas asub Sihhote-Alini mäestik. Suurim jõgi on Ussuuri jõgi.

Suuremad linnad on Vladivostok, Nahhodka, Ussuriisk ja Artjom.

LoodusRedigeeri

KliimaRedigeeri

Primorje krais valitseb mussoonparaskliima. Talved on külmad, kõige külmem kuu on jaanuar, selle keskmine temperatuur on alates –7 °C krai edelaosas kuni –23 °C põhjapoolsetes mägistes piirkondades. Suvi on soe või palav, mereäärsetel aladel on kõige soojem kuu august, selle keskmine temperatuur on seal 18–21 °C. Mandrilisematel aladel on kõige soojem kuu juuli temperatuuriga 17–22 °C. Õhutemperatuuri absoluutsed miinimumid on alates –24 °C Põhja-Korea piiri lähedal Hassani rajoonis kuni –54 °C krai põhjaosa mägedes Krasnoarmeiski rajoonis. Õhutemperatuuri absoluutsed maksimumid on 33,6 °C Vladivostokis kuni 41 °C Pogranitšnõi rajoonis.

TaimestikRedigeeri

Krais kasvab umbes 400 puu-, põõsa- ja liaaniliiki. Metsad hõlmavad 77% territooriumi. Kõige levinumad puuliigid on kuusk (22,5%), korea seedermänd (18,9%), tamm (17,5%), lehis (10,7%), valge kask (9,8%), kivikask (6,2%), nulg (3,7%), pärn (3,5%), saar (2,7%), haab (1,8%), jalakas (1,0%), ülejäänud liigid alla 1,7%.

Järvedes võib kohata lootoseid, kõige rohkem on neid Hanka järves.

Krais kasvatatakse kartuleid, sojaube, maisi, päevalilli, riisi, viinamarju, kirsse, maguskirsse, ploome, õunu, pirne, aprikoose, arbuuse, meloneid, tomateid, pipart ja muid taimekultuure.

LoomastikRedigeeri

Loomadest asuvad krais amuuri tiiger, goral, tähnikhirv, kaeluskaru, mandariinpart, must-toonekurg, kaug-ida toonekurg, jaapani kurg, idakurg, valgesaba-merikotkas, amuuri metskass, amuuri leopard, rabapistrik ja paljud muud.[2] Hanka järves elavad kaug-ida ehk hiina kilpkonnad.

HaldusjaotusRedigeeri

Administratiivse piirkonna koosseisus on järgmised rajoonid ja linnaringkonnad:

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri