Prestoni kõver

Prestoni kõver on empiiriline suhe eluea ja inimese kohta arvutatud sissetuleku vahel.

Riikidevaheliste andmetega Prestoni kõver, 2005. X-telg näitab SKP-d inimese kohta dollarites, 2005. Y-telg näitab eeldatavat keskmist eluiga sünnihetkel. Iga punkt vastab kindlale riigile

See on nimetatud Samuel H. Prestoni järgi, kes kirjeldas seda 1975. aastal ajakirjas Population Studies avaldatud artiklis "Muutuv suhe suremuse ja majandusarengu vahel" (ingl k. "The Changing Relation between Mortality and Level of Economic Development").[1][2] Preston uuris vastavat suhet 1900., 1930. ja 1960. aastate kohta ning leidis selle paikapidavuse kolme aastakümne jooksul. Hilisem töö on uuendanud seda uurimust.[3]

Seos eluea ja sissetuleku vahel muuda

Prestoni kõver viitab rikastes riikides sündinud inimeste keskmisele pikemale elueale, võrreldes vaestes riikides sündinutega. Sellele vaatamata väheneb seos sissetuleku ja eluea vahel märgatavalt. See tähendab, et madala inimese kohta arvutatud sissetuleku juures kaasneb sissetuleku kasvuga suur eluea tõus, kuid kõrge sissetuleku juures on suuremal sissetulekul väike mõju eluea tõusule.[4]

Prestoni uurimuse täiendav tähelepanuväärne avastus on 20. sajandi kestel kõrgemale liikuv graafiku kõver, mille sisuks on enamikus maades pikenenud eluiga, sõltumata sissetuleku muutusest. Preston hindas haridust, paremat tehnoloogiat, vaktsineerimist ja paranenud avalike tervishoiuteenuste pakkumist.[4] Vastavalt Prestonile on olnud sõltumatud muutused tervishoius suuremad vaestes maades, ehkki ta uskus suurt osa paremast meditsiinitehnoloogiast saadavast tulust olevat seni kättesaamata.[4] Mitmed vaesed Sahara-taguse Aafrika riigid on tegelikult näidanud üles HIV/AIDSi epideemia tõttu 1990. ja 2000. aastatel lühenevat eluiga, isegi kui nende sissetuleku kasv elaniku kohta on suurenenud selle aja jooksul.[4]

Preston leidis üldjoontes, et paranenud tervisehoiu tehnoloogia (kõvera tõus graafikul) annab 75–90% eluea kasvust, samas kui sissetuleku kasv (liikumine pikki kõverat) on ülejäänud kasvuosaks.[5]

Hiljutiste andmete analüüs viitab, et seos on muutunud Prestoni uurimuse aastakümnete jooksul tugevamaks.[6]

Seos sissetuleku ja eluea vahel on logaritmiline. Riik võib paikneda kõverast all- või ülevalpool. Kõverast allpool asuvates maades, näiteks Lõuna-Aafrikas või Zimbabwes, on eluiga lühem, kui võiks seda sissetulekust ühe inimese kohta ennustada. Kõverast kõrgemal asuvate maade, näiteks Tadžikistani eluiga on nende majandusliku arengu kontekstis äärmuslikult kõrge .[5][7]

Kui seost arvestatakse parameetriteta regressiooniga, siis see annab silmatorkava tõusuga kõvera kuju. Tõus muutub sissetuleku 2045 dollari ümbruses, mis on umbes India sissetuleku taseme juures ühe elaniku kohta. See sissetuleku määr on üldiselt seotud epidemioloogilise üleminekuga riikides, kus maad muutuvad imikusuremusest põhjustatud suremusega riikidest vanadussurmadega riikideks ja nakkushaiguste ülekaaluga riikidest krooniliste haiguste ülekaaluga riikideks.[7]

Ilmingud muuda

Sissetuleku ja tervise suhte nõgusus viitab asjaolule, et üleminek sissetulekult rikaste seast vaeste sekka võib kaasa tuua keskmise ühiskonna tervise paranemise.[3] Suhe sissetuleku ja tervise vahel on põhjuslik. Kõrgem sissetulek viib pikema elueani.[3]

Prestoni kõvera olemasolu on kasutanud Lant Pritchett ja Larry Summers argumenteerimaks, et vaesed riigid peaksid keskenduma majanduslikule kasvule ja sissetuleku suurenemine toob iseeneslikult kaasa tervishoiu parenemise.[8] Vastavalt neile autoritele võis 1990. aastal parem majandusareng rahvusvaheliselt ära hoida rohkem kui poole miljoni lapse surma.[8] Sellele vaatamata viitab Prestoni kõvera ülespoole nihkumine endiselt pigem paremale tervishoiutehnoloogiale, mis põhjustab suurema osa eluea tõusust, kui sissetuleku kasvule elaniku kohta.[3][5] Preston siiski möönis, et vaesemates maades võib majanduskasv olla vajalik tervishoiu paranemiseks, kuna isegi kõige kallimatel tehnoloogiatel on vaesematele maadele kättesaamatuks jääv hind.[9]

Prestoni töö on olnud oluliseks panuseks majandusarengule. Gary Becker [3] on kaasanud pikaealisuse palju üldisema heaolu mõõdupuuna ja on illustreerinud, et eluea suurenemine on põhjustanud suurema osa üldisest globaalsest heaolu kasvust alates 1960ndatest.[10] Samas töös leidis Becker, et riikidevahelise sissetuleku erinevus on suurenenud ja tervishoiu tase on ühtlustunud.[10]

Kriitika ja puudused muuda

Andmete puudus muuda

Prestoni kõver kajastab graafiliselt eri riikide andmeid. See peab paika riikide kogumi puhul kindlal ajahetkel. Samas viitavad mõned uurimused sarnase suhte paikapidamatusele eri aegridade ja uuringute andmete korral.[6] Peaasjalikult on inimese kohta arvutatud sissetuleku erinevus riikide lõikes suurenenud, samas kui erinevus eluea ja teiste terviseindikaatorite vahel on vähenenud (see trend katkes 1990. aastatel Sahara-taguse Aafrika AIDSi-epideemia puhanguga). See viitab asjaolule, et muutused sissetulekus ei mõjuta tervist või need on negatiivselt omavahel seotud.[6]

Põhjuslikkus muuda

Täiendav korrelatsiooni piirang ei viita ilmtingimata põhjuslikkuse üleminekule sissetulekult tervisele. See võib tähendada, et parem tervis viib, võrreldes elueaga, pigem kõrgema sissetulekuni.[3] Parem tervis võib suurendada sissetulekut, sest parema tervisega inimesed on tootlikumad kui haiged. Keskeltläbi töötavad nad rohkem ja suudavad paremini keskenduda kasumlikele ülesannetele.[6] Täiendavalt mõjutab parem tervis sissetulekut, kuid samuti selle kasvu, avaldades mõju haridustasemele. Parema tervise juures olevad lapsed veedavad rohkem aega koolis ja õpivad kiiremini. Inimkapitali väärtus suureneb ja see viib kõrgema sissetulekuni kõrgemas eas. Haigused (näiteks malaaria) võivad peatada need protsessid.[11] Samuti on asitõendeid, et parema tervise juures olevad inimesed säästavad rohkem ja seetõttu panustavad kiiremasse füüsilise kapitali kasvu.[6] Eriti Jeffrey Sachs on rõhutanud haigustest tuleneva kahju osatähtsust troopikatsoonis paiknevate riikide vaesestumises.[12]

Tervise ja sissetuleku pöördvõrdelisest seosest tulenev probleemküsimus seisneb selles, et sissetuleku mõju hinnangud elueale võivad ekslikult peegeldada selle asemel eluea (üldisemalt tervisehoiu taseme) mõju sissetulekule. Seega seda põhjuslikkust mittearvestavad uurimused võivad ülehinnata sissetuleku mõju elueale. Sissetuleku uurimustes on seda probleemi traditsiooniliselt kajastatud instrumentmuutujatega, võimaldades uurijal eraldada üks kindel mõju teisest.[8] Strateegia nõuab ühte muutujat, s.t kapitaliga korreleeruvat muutujat, mis ei korreleeru lineaarse regressiooni veaga. Sellele vaatamata korreleerub iga sissetulekuga korreleeruv muutuja tõenäoliselt parema tervise ja elueaga. Mõned uurimused viitavad, et madala ja keskmise sissetulekuga maades on eluiga rohkem seotud tervise kui sissetulekuga, samas kui arenenud riikides on see vastupidine.[13]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Preston, S. H (1975). "The Changing Relation between Mortality and Level of Economic Development". Population Studies. 29 (2): 231–248. DOI:10.2307/2173509. JSTOR 2173509.
  2. Preston, S. H (2007). "The changing relation between mortality and level of economic development". International Journal of Epidemiology. 36 (3): 484–90. DOI:10.1093/ije/dym075. PMID 17550952.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Bloom, D. E; Canning, D. (2007). "Commentary: The Preston Curve 30 years on: still sparking fires". International Journal of Epidemiology. 36 (3): 498–9, discussion 502–3. DOI:10.1093/ije/dym079. PMID 17550948.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 T. Paul Schultz (2008). Handbook of development economics. Kd 4. Elsevier. Lk 3406. ISBN 0-444-53100-9.
  5. 5,0 5,1 5,2 Sandro Galea (2007). Macrosocial determinants of population health. Springer. Lk 175. ISBN 0-387-70811-1.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 edited by Michael Spence and Maureen Lewis ; contributions by Michael Spence ... (2009). Health and Growth. World Bank Publications. Lk 9. ISBN 0-8213-7659-4. {{cite book}}: parameetris |author= on üldnimi (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  7. 7,0 7,1 Anne Case and Angus Deaton, "Health and wellbeing in Udaipur and South Africa", 2006, pg. 4, pg. 39
  8. 8,0 8,1 8,2 Lant Pritchett and Larry Summers (1996). "Wealthier is healthier". J Hum Resources. 31 (4): 841–868. DOI:10.2307/146149. JSTOR 146149.
  9. Angus Deaton, "Health in the age of globalization", 2004
  10. 10,0 10,1 Becker GS, Philipson TJ, Soares RR (2005). "The quantity of life and the evolution of world inequality" (PDF). Am Econ Rev. 95: 277. DOI:10.1257/0002828053828563. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. oktoober 2009. Vaadatud 7. novembril 2013.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  11. Sachs, Jeffrey; Malaney, Pia (2002). "The economic and social burden of malaria". Nature. 415 (6872): 680–5. DOI:10.1038/415680a. PMID 11832956.
  12. United Nations Millennium Project, 2006
  13. Erkan Erdil, Hakan Yetkiner, "A Panel Data Approach for Income-Health Causality"