Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada.

Ärimees, kes oma teadmiste ja oskustega tulu teenib

Kontseptsioon, mille järgi inimesed on väärtus ehk kapital, millesse saab teha investeeringuid, tootlikkuse ja arengu edendamiseks[1].

Indiviidi tasandil saab inimkapitali käsitleda erahüvisena, sest oskuste ja teadmiste rakendamine ühes valdkonnas välistab nende samaaegse rakendamise teises. Ühiskonna tasandil on aga teadmised ja ideed kui inimkapital ühishüvis, mille omandamine ja rakendamine ühe indiviidi poolt ei vähenda teise indiviidi võimalusi selle rakendamisel[2].

Inimkapital sõltub:

  • inimeste tervisest
  • haritusest
  • oskustest ja võimetest
  • motivatsioonist ja väärtushinnangutest[3]

Inimkapitali mõiste

muuda

Aastate jooksul on kasutatud erinevaid mõisteid kirjeldamaks ettevõtte personali/töötajaid. Oleme liikunud sõnadest "personal" ja "inimressurss" edasi "inimkapitali" juurde. Sõna inimkapital viitab sellele, et tegu on inimestega, töötajatega kui varaga organisatsioonile, nagu teame, et kapital tähendab investeeringu tegemist lisaväärtuste loomiseks, seega sõna inimkapital on täiesti asjakohane sõna[4].

Inimkapital võib tähendada ka

muuda

Igas organisatsioonis on personaliosakonnal suur vastutus, kas see on siis väike, keskmine või suuremahuline firma. Organisatsiooni tulevik sõltub sellest kui tõhusalt firma inimressurss toimib. Kas organisatsioon on täielikult arenenud tehnoloogiaga või mitte, selle toimimine sõltub alati inimjõust mida ta omab[4].

Inimkapitali olemus

muuda

Värbamise ajal investeerib iga firma palju aega ja raha, et saada parimad ressursid oma firmale, et saada parimaid tulemusi tulevikus. Seega töötajad on alati märgitud kui väärtuslik ressurss firmale, mis võib igal ajal muuta või rikkuda ettevõtte seisundit. Termin inimkapital on arusaam, et inimesed ,organisatsioonides ja firmades, on tähtis ja hädavajalik vara, mis aitab kaasa firma arengule ja kasvule, nagu ka füüsiline vara näiteks masinad ja raha. Kollektiivsed hoiakud, oskused ja võimed aitavad kaasa organisatsiooni tulemuslikkusele ja tootlikkusele. Kulud koolitustele, arengule ja tervisele on investeering, mitte kulu. Seega inimkapitali võib määratleda kui “teadmisi, mida inimesed omandavad oma elu jooksul ja kasutavad hea teeninduse ja ideede elluviimiseks müügis ja mittemüügiolukordades[4].

Tähtsus

muuda

Organisatsioonid on hakanud märkama inimkapitali tähtsust ning on hakanud sellesse rohkem investeerima ja rohkem kasutama. Koolitades personali, et hoida neid pikka aega oma organisatsioonis. Kas oled väike firmas või perefirmas, konkurents on suur ja muutused nii kiired, et saadud konkurentsieelis uues protsessis või tehnoloogias võib olla lühiajaline, kui konkurendid võtavad kasutusele sama tehnoloogia, et saada sama eelis. Kõik see aitab tekitada tõhusat tööjõudu. Võimaldades pidevalt töötajatele koolitusi on väga tähtis, et meeskond oleks paindlik. Koolitatud inimesed peavad olema sama või veel paremate oskustega, et tulla toime pidevalt muutuva ärikeskkonnaga ja anda töötajatele vastu teadmisi[4]. Inimkapital on mittemateriaalne vara, ning see ei kuulu firmale kes seda kasutab. Põhimõtteliselt saabub inimkapital kell 9 ja lahkub kell 17. Inimkapital vaadatuna aja vaatenurgast kulutab aega ühtedele põhitegevustele:

  • teadmised (tegevus seotud ühe töötajaga)
  • koostöö (tegevus, mis on seotud rohkem kui ühe inimesega)
  • protsess (tegevus, mis on spetsiaalselt keskendunud teadmisele ja ühistegevustele loodud organisatsiooni struktuur, näiteks sisepoliitika)
  • puudumine (iga-aastane puhkus, haiguspäevad, riigipühad)[5]

Riskid

muuda

Kui inimkapitali hinnatakse tegevuspõhise kuluarvestuse kaudu, siis aja jaotamisega muudab see võimalikuks inimkapitali riski hindamise. Inimkapitali risk tekib siis, kui organisatsioon tegutseb allpool võimalikku operatiivkoostöö efektiivsus taset. Inimkapitali risk koguneb 4 peamisesse kategooriasse:

  • tegevuse puudumine – (tegevused, mis seostuvad töötajate tööle mitteilmumisega, näiteks haiguse või vältimatu puudumise tõttu, mida tõlgendatakse ka kohustusliku puudumisena. Kõik muud liiki puudumised on "kontrollitavad puudumised")
  • koostööl põhinevad tegevused – (kohtumised, telefonikõned, juhendaja poolt juhitud koolitused)
  • tegevused seotud teadmistega – (informatsiooni leidmine, uuringud, info analüüs)
  • protsessi tegevused – (vead/ümbertegemine, käsitsi andmete töötlemine, stress ja poliitika) [5]

Viited

muuda
  1. ""Inimkapital"". tarkinvestor.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.11.2011. Vaadatud 25.02.2012.
  2. ""Inimkapitali, sotsiaalse kapitali ja majandusliku heaolu seosed"" (PDF). Eve Parts. Vaadatud 25.02.2012.
  3. ""Eesti inimkapital selle arendamise võimalused"". Marju Lauristin. Vaadatud 25.02.2012.[alaline kõdulink]
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 ""Human capital"". hrgyaan.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 11.05.2012. Vaadatud 25.02.2012.
  5. 5,0 5,1 ""Human capital"". wikipedia.org (inglise). Vaadatud 25.02.2012.

Välislingid

muuda