Prügila

Prügila (ka prügimägi) on rajatis, kuhu ladestatakse kasutamata jäätmed maa peale või maa alla, et vältida negatiivseid mõjusid tervisele ja keskkonnale. Prügila on ka jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmed kuhjatakse kohapeal. Seda nimetatakse käitisesiseseks prügilaks. Samuti on prügila jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või pikema aja jooksul.

Prügila Poolas.

Jõelähtme prügila Eestis.

Jäätmeseaduse kohaselt ei ole prügila

• selline ehitis, kuhu jäätmed maha pannakse, et neid mujalasuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta edasi transportida
• koht jäätmete mahalaadimiseks, kui neid töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul pärast ladustamist
• koht jäätmete ladustamiseks, kui need kõrvaldatakse aasta jooksul pärast ladustamist.

Üldine

Tänapäeval on prügilaid palju ning nad kõik kujutavad endast keerulist tehnoloogiat, kuhu kogutakse inimtegevusest tekkinud jäätmed, mis hiljem kõrvaldatakse. Prügilatesse jäätmete kuhjamine tekitab negatiivseid tagajärgi nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Seda mõju on võimalik vähendada, parimal juhul isegi vältida. Selleks peab põhjalikult teadma prügilasse ladestatavate jäätmete liiki, hulka, päritolu. Jälgida tuleb ka jäätmekäitluse omadusi ning jäätmetest tulevaid tervise- ja keskkonnaohte. Jäätmete prügilasse vastuvõtuks on kehtestatud kriteeriumid ning korrad. Jäätmete vastuvõtukorda reguleerib Euroopa Nõukogu otsusega 2003/33/EÜ. Eraldi on olemas ka õigusaktid, mille ülesandeks on reguleerida prügila tegevust, jäätmete prügikõlbulikkuse hindamist ja jäätmete prügilasse vastuvõtmise korda. Kõige tähtsamaks õigusaktiks on jäätmeseadus ning selle alamaktid. Prügilasse võib vastu võtta ainult selliseid jäätmeid, mis vastavad selle prügilaliigi vastuvõtukriteeriumitele. Jäätmete prügilakõlbulikkuse määramiseks peavad prügila käitajal ja jäätmetekitajal olema andmed. Prügila töökorralduse ja seire eest vastutab prügila käitaja. Käitajal on prügilas oma personal ning tehniline varustus, millega ta oma töid läbi viib. Tal peavad olema keskkonnakompleks- ning jäätmeluba. Käitaja põhiliseks ülesandeks on jälgida, kas prügilasse võetakse vastu selliseid jäätmeid, mis vastavad kriteeriumitele ja lubadele.

Prügila ajalugu

Inimesed on kaua aega tekitanud prügi. Kui elasid rändrahvad, siis jäeti prügi maha ning liiguti uude asupaika. Sel ajal ei osatud veel hinnata prügi negatiivset mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Umbes 10 000 eKr hakkasid inimesed hülgama oma rändavat eluviisi ning see asendus paikseks jäämisega, mille tõttu hakkas ka prügi kogunema suurtesse hunnikutesse asumite juurde. Esimesed andmed algsete prügilate kohta pärinevad 500 eKr Kreekast, täpsemalt Ateenast, kus hakati nõudma, et inimesed peavad viima oma jäätmed ehitiste kaitsemüüridest kaugemale, et vaenlased ei saaks mööda prügi ronida kaitsemüüridele. Euroopas ning Ameerikas hakkasid prügilad tekkima 1800. aastal. Tõuke sellele andis prügi kaudu levivate haiguste levimine. 19. sajandil jõutigi arusaamiseni, et jäätmete mahaviskamine tekitab palju probleeme. Selle leevendamiseks hakati tekitama prügihunnikuid, mida veeti hobukaarikutega keskustest välja, kas põletamiseks, prügimäele või merre. Prügila eelkäijaks võib nimetada 1935. aastal Californias kasutusele võetud auku, kuhu maeti jäätmed, ning see kaeti perioodiliselt mudaga. Seejärel hakkasid prügilad kasvama ning muutusid vajalikuks. 30 aastaga on prügilad muutunud palju. Tänapäeval on prügila rohkem kui tavaline auk, kuhu visatakse jäätmed.

Prügilate liigitus

Prügilaid saab jaotada olenevalt ladestatavate jäätmete omadustest:

• Tavajäätmeprügila
• Püsijäätmeprügila
• Ohtlike jäätmete prügila

Tavajäätmeprügila

Tavajäätmeprügilasse ladestatakse tavajäätmeid. Sinna alla kuuluvad ka olmejäätmed. Samuti võib tavajäätmeprügilasse ladestada teatud tüüpi ohtlikke jäätmeid (nt asbestijäätmed), mille puhul peab töötlemisega tagama, et nad vastavad stabiilsete mittereageerivate ohtlike jäätmete kriteeriumitele. Selliste ohtlike jäätmete jaoks on olemas eraldi ladestusala. Tavajäätmeprügilas on sätestatud Euroopa Nõukogu otsusega 2003/33/EÜ piirväärtused tavajäätmete ja stabiilsete mittereageerivate ohtlike jäätmete koos ladestamiseks ladestusalale. Tavajäätmeprügilasse ei tohi vastu võtta eelnevalt töötlemata jäätmeid või jäätmeid, mis on saastunud. Praegu on Eestis kasutuses 16 tavajäätmete prügilat, millest 6 vastavad prügilamääruse nõuetele.

Püsijäätmeprügila

Prügila, kuhu ladestatakse püsijäätmed. Püsijäätmeprügilasse võib ladestada ainult püsijäätmeid, mis vastavad Euroopa Nõukogu otsusega 2003/33/EÜ sätestatud püsijäätmete prügila vastuvõtukriteeriumitele (piirväärtustele). Prügilakõlblikkust määratakse jäätmete testimisega. Praegu on kasutuses 2 püsijäätmete prügilat.

Ohtlike jäätmete prügila

Prügila, kuhu ladestatakse ohtlikke jäätmeid. Praegu tegutseb Eestis 10 ohtlike jäätmete prügilat, millest 2 vastavad nõuetele.

Prügilaga kaasnevad probleemid

Prügilate tegevusega kaasneb ka negatiivne mõju nii keskkonnale, infrastruktuurile kui ka inimesele. Infrastruktuurile avaldavad mõju eelkõige rasked veokid, mis toimetavad jäätmeid sihtpunkti. Selle tõttu võivad raskete veokite all kannatada saada väiksemad teelõigud.

Nõrgvesi

Prügilates tekib suurel hulgal nõrgvett, kui vihmavesi valgub üle prügilasundite. Nõrgvesi neelab endaga kaasa akuvedelikke, pliid ning muid kemikaale, mis hiljem satuvad pinnasesse, veekogudesse ning inimestesse ja loomadesse.

Välimus

Prügilad näevad eemaletõukavad välja. Seepärast rajatakse prügilaid asustusest väljapoole. Kui aga prügi toodetakse samas vaimus, siis rajatakse prügilaid juurde ning see rikub maastiku visuaalset pilti veelgi enam.

Lõhn ja õhusaaste

Suurimaks prügila probleemiks võib pidada lõhna, mis eraldub suurtest jäätmehunnikutest. Prügilad haisevad ebameeldivalt ning see mõjub inimestele tõrjuvalt. Prügila tegevuse käigus paiskub õhku ka gaase (sh metaan), mis on saastava toimega.

Oht loomadele

Prügilad on kahjulikud loomadele. Isegi kui saastatud nõrgvesi ei satu pinnasesse, tekivad prügila territooriumil nõrgveest lombid, millest linnud joovad. Prügilad sisaldavad ka suurel hulgal saastatud toitu, millele on ligipääs rottidel, lindudel, madudel.

Oht inimestele

Prügilate kemikaalid on kokkupuutel ohtlikud eelkõige sealsetele töötajatele ning külastajatele.

Pinnase reostus

Kui maa-ala on kasutatud prügilana, siis üldjuhul on selle pinnas saastatud. Väga harvadel juhtudel on võimalik prügila alale midagi muud rajada, selleks peab aga pinnasest olema kõrvaldatud kõik kemikaalid ning ohtlikud ühendid.

Prügi laialikandmine

Probleemiks on tuulised päevad, mil kergem prügi kandub tuulega laiali. Selle tagajärjel võivad saastuda pargid ning elamualad. Prügi võivad laiali kanda ka prügiautod. Probleemi tekitajad on rehvid, kuhu külge jäävad jäätmed ning autod kannavad need sõiduteele laiali. Prügi levitajateks on ka linnud.

Väljaminek

Prügilate ülalpidamine on väga kallis. Kõige kulukamaks võib kujuneda vooderdus, et nõrgvesi ei pääseks mujale pinnasesse ning ei tekitaks seal ulatuslikku kahju.

Mõju taimkattele

Prügilad mõjutavad ka taimkatet. Eelkõige on probleemiks looduslike levialade kadumine, haruldaste ja ohustatud taimeliikide vähenemine. Suurem oht on ka taimehaiguste ja umbrohu levikuks. Võib esineda ka erosiooni.

Müra

Prügila tegevuse käigus ei ole välistatud müra. Eelkõige tekitab müra transpordivahendite tegevus, kuhu alla kuuluvad tagurdavate autode sireenid ja muud helisignaalid, mobiilsete masinate helid, rasked traktorid-masinad, mis talluvad või tõstavad jäätmeid ühest kohast teise.

Prügilad Eestis

Kuni 1990. aastateni oli Eestis oma prügila praktiliselt igal suuremal asulal ja ettevõttel ning enamasti puudus neis igasugune keskkonnajärelevalve. Alles uuel iseseisvusajal hakati järk-järgult keskkonnaohtu ja -reostust põhjustavaid prügilaid sulgema, samuti alustati järelevalvet, tõsteti elanike keskkonnateadlikkust jne. Alates 2000. aastast on kasutusele võetud 5 uut kõikidele tänapäeva normidele vastavat prügilat. Üks selline suudab teenindada mitut maakonda vähemalt 30 aastat.

2008. aasta alguse seisuga tegutses Eestis 16 tavajäätmete prügilat (neist kolm Harjumaal, kaks Ida-Virumaal ning ülejäänud maakondades üks, välja arvatud Lääne- ja Raplamaal), 10 ohtlike jäätmete prügilat (neist üheksa Ida-Virumaal ja üks Lääne-Virumaal) ning kaks püsijäätmete prügilat Ida-Virumaal. Neist vastasid prügila määruse nõuetele 6, 2 ja 0 prügilat. Plaanis oli 2009. aastal sulgeda kokku 20 prügilat. Lisaks oli 2008. aastal juba suletud, kuid korrastamata 17 tavajäätmete prügilat ja 4 ohtlike jäätmete prügilat. Töötavate prügilate kogupindala oli 1618 hektarit, sellest 85% moodustasid ohtlike jäätmete prügilad.

2009. aasta juulis suleti kõik keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad. Jäätmeseaduse kohaselt pidid nad olema korrastatud 2013. aasta juuliks. Suletud prügilate piirkonnas tekkivad jäätmed suunatakse ümber teistesse prügilatesse.

Euronõuetele vastavad prügilad Eestis on Jõelähtme prügila, Torma prügila, Paikre prügila, Väätsa prügila ja Uikala prügila.

Praegu prügila määrusele vastavaid prügilaid on Eestis 6: Jõelähtme, Uikala, Torma, Väätsa, Paikuse ja Tallinna ehitusjäätmete ladestus.

Vaata ka

• Prügilagaas
• Jäätmed