Pootsi mõis (saksa keeles Podis) oli rüütlimõis Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal, tänapäeval asuvad endise mõisa alad Pärnu linna territooriumil.

Mõisa härrastemaja portikus
Mõisa allee

Ajalugu muuda

Pootsi mõis rajati Poola võimu ajal 16. sajandi teisel poolel. Algselt olid mõisa omanikeks Pahlenid.

19. sajandi algul omandasid mõisa Lilienfeldid, kelle ajal püstitati ka esinduslik mõisakompleks.

 
Pootsi mõisahoone

1856. aastal läks mõis Maydellide kätte, kelle valdusse jäi see kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisasüda jäi aga nende kätte kuni 1939. aasta baltisakslaste ümberasumiseni.

Enne kui parun Heinrich Gotthard von Maydell 1939. aastal Saksamaale siirdus, müüs ta mõisa Hans Põldsamile. Mõisas tegeleti põllumajanduse ja loomakasvatusega. Kasvatati teravilja ja köögivilja, oli suur kanafarm, peeti kalkuneid ja hanesid, kasvatati lambaid ja noorloomi, peeti lehmi ja hobuseid. Mõisa heinamaad oli ka Manija saarel, kus suviti käis suur heinategu, millest võttis peale oma pere osa ka saarerahvas. Mõisa arendamine jätkus 1940. aasta oktoobrini.

1940. aasta oktoobris vahistati Hans Põldsam talle kuuluvas Pärnu hotellis Bristol ning viidi Venemaale Kirovi vangilaagrisse, kus ta 1942. aastal tapeti.

1941. aasta sügisel vahetus võim, venelaste asemele saabusid sakslased ja Põldsamitele tagastati Pootsi mõis. Mõisa tegevust korraldas kolme poja ema Maria Põldsam. Mõisas ehitati ümber hobusetallid, uuendati kanalat ja teisi abihooneid.

1944. aasta sügisel okupeerisid Nõukogude väed uuesti Eesti. Mõisahoonesse majutati üks Nõukogude sõjaväe üksus. Põldsamite perele jäeti elamiseks üks ruum. 1944. aasta lõpul vahistati Maria Põldsam ning saadeti kaheksaks aastaks Venemaale vangilaagrisse.

Aastatel 19621997 tegutses mõisa peahoones Pootsi põhikool, seejärel tegutses kool algkoolina mõisa valitsejamajas. Nüüdseks on kool suletud.

Mõisakompleks tagastati Põldsamitele alles 2001. aastal. Alates 2017. aastast on Pootsi mõisa omanikud Hans Põldsami poeg Ants Põldsam ja tema noorim poeg Ants Põldsam.

Mõisakompleks muuda

Algne klassitsistlikus ühekorruseline peahoone on tänapäevaks tundmatuseni muutunud. 1962. aastal tehti suuri ümberehitusi, mille käigus lisati hoonele teine korrus.

Härrastemaja peatrepil asub mansardkorruse toestamiseks ehitatud nelja sambaga portikus. Lisaks peahoonele on säilinud ka hulk kõrvalhooneid: valitsejamaja, tall, kasvuhoone varemed, tuuleveski ja ait-kuivati.

Mõisakompleksi ümbritseb ligi viiehektarine park, mis oli kunagi väga liigirikas. Praeguseks on suur osa liike aga pargist hävinud.

2017. aasta septembris valmis mõisahoone taastamise esimene etapp, renoveeritud sai suur osa esimesest korrusest ja peasissekäigu trepikoda. Hoone on saanud uued aknad ja uksed, mis meisterdati vanade piltide põhjal arhitekt Jaan Tiidemanni tehtud jooniste järgi. Pootsi mõisa taastamine jätkub.[viide?]

Vaata ka muuda

Kirjandus muuda

  • Hagemeister, Heinrich von; F. von Bulhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk 151–152.
  • Hedda Peet, Pootsi mõis, Pärnu 2017

Välislingid muuda