Peled
Peled (Coregonus peled) on lõhelaste sugukonda kuuluv mageveekala.
| Peled | |
|---|---|
._%D0%98%D0%BB%D0%BB%D1%8E%D1%81%D1%82%D1%80%D0%B0%D1%86%D0%B8%D1%8F_%D0%BA_%D0%BC%D0%B0%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B0%D0%BB%D1%83_%D0%98%D0%90_REGNUM.jpg) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Lõhelised Salmoniformes |
| Sugukond |
Lõhelased Salmonidae |
| Perekond |
Siig Coregonus |
| Liik |
Peled |
| Binaarne nimetus | |
|
Coregonus peled (Gmelin, 1788) | |
Peledid pärinevad algselt Kaspia merest ja Mustast merest, kuid neid on leitud ka Bulgaariast, Taanist, Soomest, Saksamaalt, Leedust, Poolast, Venemaalt, Rootsist ja Aasiast.
Eesti vetes elavad ainult introdutseeritud isendid, mida kasvatatakse vähesel määral Eesti kalakasvatustes.
Peled on suguluses omuliga Coregonus sardinella perekonnast.[1]
Kirjeldus muuda
Väiksemad peled meenutavad välimuselt väiksemaid rääbiseid, aga suuremaks kasvades muutub nende keha laiemaks ja kandilisemaks.[2]
Peledi keha on üldiselt hõbedane, mustad täpid külgedel, peas ja seljauimel, kõht on valge. Uimed värvuselt hallid kuni mustad, sabavarrel rasvauim. Kudevatel isastel tekib selja peale helmeskate. Seljajoon järsu kaarega. Suu otseseisuline.[3] Alalõug on ülalõuast pikem. Kasvab u 45 cm pikaks ja kaalub kuni 1,5 kg.[4] Peledil on 50–65 lõpusepiid.[5]
Levik, eluviis ja toitumine muuda
Külmaveeline mageveekala. Looduslik levik Mezeni jõest ida poole kuni Kolõma jõeni, erinevates magevee jõgedes, järvedes ja veehoidlates Euroopas ja Aasias.[6] Sobivaim vee temperatuur on 14–22 kraadi. Elupaigana eelistab sügavat, selge veega jõge või järve. Pelaagilise eluviisiga.
Peled on omnivoor, kelle põhitoiduks zooplankton, surusääsklaste vastsed ja teised väiksemad kalad. Suuremad kalad toituvad ka limustest ja muust põhjaloomastikust.[3]
Eestisse toodi peled esimest korda 1958, kuid ümberasustamine ebaõnnestus. 1959. aastast on teda mitmel korral Eestisse toodud ning lastud 30 järve, kuid üldiselt pole see liik siin kohanenud. Nüüdseks on peled Eestis haruldane.[7]
Sigimine muuda
Eestis saab suguküpseks kolmeaastaselt (L 30–32 cm). Enne kudemist oluline intensiivne toitumine. Kudemine oktoobri lõpust detsembrini kruusasele või taimejäänustega kaetud põhjale 2-3 m sügavuses, eelistatavalt põhjaallikate läheduses. Marjaterad sidrunkollased kuni, läbimõõduga 1,5–1,6 mm. Vastsed kooruvad aprillis või mais. Vastsetel tugev instinkt järvest lahkuda väljavoolu kaudu.[3]
Kasv ja vanus muuda
Siberi karmis kliimas aeglane kasvukiirus, kehamõõtmed väiksemad, pikkust kuni 40 cm ja mass 1 kg. Tiigis võib aastaga kasvada 100 g raskuseks. Isendid saavad suguküpseks umbes kolmeaastaselt ja võivad elada kuni 14-aastaseks.
Suurim pikkus on 40–55 cm ja kaal 2–2,5 kg, heades oludes kasvavad kuni 6 kg raskuseks. Eesti Uljaste järvest 1991. aasta sügisel tabatud peledi isakalad olid keskmiselt 40,7 cm pikkused ja kaalusid keskmiselt 636 g, emaskalad umbes sama pikkusega, aga kaalult raskemad (720 g). Eestis on suurim peled kaaluga 2,8 kg püütud Liinjärvest.[3]
Majanduslik tähtsus muuda
Ei ole levinud toidukala, liha on pigem pehme ja maitsetu, kuid maitseb hästi suitsetatult või kuivatatult. Peledi liha sisaldab rohkesti oomega-3-rasvhappeid. Suuremaid peledeid süüakse toorelt soolaga (gravad).[5] Kalamajanduslik tähtsus on kuni 7-aastastel kaladel.[8]
Peledi püüdmine on väga keerukas protsess. Enamik tüüpilistest kalasöötadest peledile huvi ei paku. Peledit on kõige parem püüda talve lõpus, kui kudemisperiood on läbi. Kuna veekogudes on siis vähe toitu, muutub peled ka sööda suhtes leplikumaks ja ujub jääpinna läheduses, mis muudab püüdmise kergemaks.[9]
Teadlased on avastanud, et peledi õli lisamine oma toitumiskavasse, aitab ülekaalulisuse vastu.[10]
Uuringud on näidanud, et peledid on heli osas väga tundlikud. Liigne kokkupuude võib põhjustada stressi ja kuulmishäireid.[11]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ [1]. Vaadatud 29. märts 2023.
- ↑ Vikipeedia. Vikipeedia. Vaadatud 29. märts 2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Peled". Kalapeedia. Juuni 2014. Vaadatud 17.12.2020.
- ↑ "Peled". Vaadatud 17.12.2020.
- ↑ 5,0 5,1 "Peled". NatureGate. Vaadatud 17.12.2020.
- ↑ Fishbase. Fishbase. Vaadatud 28. märts 2023.
- ↑ "peled". Vaadatud 17.12.2020.
- ↑ Heiki Jaanuska. "Meie vete kalu. Peled, külaline meie vetes".
- ↑ Tytkleva. Tytkleva. Vaadatud 28. märts 2023.
- ↑ Qin, Ningbo (juuni 2020). "Fish oil extracted from Coregonus peled improves obese phenotype and changes gut microbiota in a high-fat diet-induced mouse model of recurrent obesity". Google Scholar. Vaadatud 11. mail 2023.
- ↑ Sapozhnikova, Yulia P. (august 2020). "Molecular and cellular responses to long-term sound exposure in peled (Coregonus peled)". Google scholar. Vaadatud 12. mail 2023.
Välislingid muuda
- Peled andmebaasis eElurikkus
