Paradiisilindlased
|
See artikkel räägib lindudest; tähtkuju kohta vaata artiklit Paradiisilind (tähtkuju) |
Paradiisilindlased (Paradisaeidae) on värvuliste sugukond, kuhu kuulub umbes 40 liiki.
| Paradiisilindlased | |
|---|---|
 Viker-paradiisilind | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Paradiisilindlased Paradisaeidae |
Levik Redigeeri
Üle 30 liigi on levinud Uus-Guinea saarel, mõned liigid ka selle lähisaartel, Maluku saartel ja Austraalia idaosas. Paljudel liikidel on väga piiratud levila.
Välimus Redigeeri
Paradiisilindlased sarnanevad kehaehituselt varesega ning nad on vareslaste lähedane sugukond. Nad on varblase kuni varese suurused, arvestamata mõne liigi pikki, kuni meetri pikkuseid sabasulgi. Jalad ja nokk on tugevad. Tiivad on ümarad ja osade liikide isaslindudel heli tekitamise eesmärgil modifitseerunud. Paljude liikide isastel on mitmekesise kuju ja värvusega ehissuled.
Elupaik Redigeeri
Paradiisilindlased elavad peamiselt troopilistes metsades. Mitut liiki on täheldatud ka mangroovides. Kolmkümmend liiki neljakümnest asustavad kõrgusvahemikku 1000-2000 m. [1]
Pesitsemine Redigeeri
Enamusel paradiisilindlastel on keerulised pulmamängud. Hübriide eri liikide vahel tuleb ette sageli, ning osa hübriide on kirjeldatud liikidena. Paradiisilindlased ehitavad suure ja kausja pesa puu otsa. Kurnas on üks või kaks muna.
Toitumine Redigeeri
Paradiisilindaste toiduks on peamiselt puuviljad ja lülijalgsed. Osade liikide toidus valdavad puuviljad, teistel lülijalgsed.
Kaitse Redigeeri
BirdLife'i järgi on ohustatud kümme liiki paradiisilinde. [1]
Uus-Guinea põlisrahvad on kasutanud oma rituaalides paradiisilindude eredaid sulgi ilmselt juba mõni tuhat aastat.
Liigid Redigeeri
- Astrapia mayeri (paelsaba-paradiisilind)
- Astrapia nigra (arfaki paradiisilind)
- Astrapia rothschildi (laisaba-paradiisilind)
- Astrapia splendidissima (pugalsaba-paradiisilind)
- Astrapia stephaniae (talbsaba-paradiisilind)
- Cicinnurus magnificus (kuld-paradiisilind)
- Cicinnurus regius (karmiin-paradiisilind)
- Cicinnurus respublica (viker-paradiisilind)
- Drepanornis albertisi (leetsaba-paradiisilind)
- Drepanornis bruijnii (vandelnokk-paradiisilind)
- Epimachus fastuosus (händ-paradiisilind)
- Epimachus meyeri (mõõksaba-paradiisilind)
- Lophorina superba (hõlmik-paradiisilind)
- Lycocorax pyrrhopterus (paradiisivares)
- Manucodia ater (vile-paradiisihakk)
- Manucodia chalybatus (nõlva-paradiisihakk)
- Manucodia comrii (suur-paradiisihakk)
- Manucodia jobiensis (sarnas-paradiisihakk)
- Manucodia keraudrenii (krae-paradiisihakk)
- Paradigalla brevicauda (töbi-paradiisilind)
- Paradigalla carunculata (lauk-paradiisilind)
- Paradisaea apoda (pruun-paradiisilind)
- Paradisaea decora (lavendel-paradiisilind)
- Paradisaea guilielmi (loorsaba-paradiisilind)
- Paradisaea minor (printsess-paradiisilind)
- Paradisaea raggiana (kuning-paradiisilind)
- Paradisaea rubra (punasaba-paradiisilind)
- Paradisaea rudolphi (sini-paradiisilind)
- Parotia berlepschi (foja paradiisilind)
- Parotia carolae (tanu-paradiisilind)
- Parotia helenae (vasklaup-paradiisilind)
- Parotia lawesii (hõbelaup-paradiisilind)
- Parotia sefilata (valgelaup-paradiisilind)
- Parotia wahnesi (puhmlaup-paradiisilind)
- Pteridophora alberti (lint-paradiisilind)
- Ptiloris intercedens (kagu-paradiisilind)
- Ptiloris magnificus (safiir-paradiisilind)
- Ptiloris paradiseus (lõuna-paradiisilind)
- Ptiloris victoriae (queenslandi paradiisilind)
- Seleucidis melanoleuca (puhv-paradiisilind)
- Semioptera wallacii (paeltiib-paradiisilind)
Viited Redigeeri
- Loomade elu 6. kd, lk 426-427
- ↑ Heads, M (2001). "Birds of paradise, biogeography and ecology in New Guinea: a review". Journal of Biogeography. 28 (7): 893–925. DOI:10.1111/j.1365-2699.2001.00600.x.