Pang
teatud tüüpi sangaga veenõu
Pang (põhjaeesti murretes ämber, saarte murdes ja läänemurdes raand) oli eesti etnograafias 10–15 toobine (u 12–20 liitrine) sangaga veenõu, millel puudus kaas.[1]
Pang oli Euroopas üks vanimaid puunõusid, Eesti ala leiud on 12.-13. sajandist.
Eestis kasutatud puupanged olid kuni 19. sajandini valdavalt ülapoolt ahenevad ning kahe väikese kõrvaga, mille külge oli kinnitatud puust (vitsast) või rauast sang. Kaevukoogu otsas rippus harilikult kaevupang. Eraldi pang (saarte murdes rakk) oli kasutusel loomade söötmiseks-jootmiseks ning solgi kogumiseks. Plekkpanged tulid kasutusele 19. sajandi lõpupoole, nende kõrval kasutati puupangesid 20. sajandi keskpaigani.[1]
Pang on ka vana Vene mahuühik, mis võrdub 12,299 liitriga.[2]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 201
- ↑ Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 14.07.2020