Lännik
Lännik (põhjaeesti murretes: pütt; Saaremaal: pang; rannikumurdes pütik) on rahvapärane laudnõu, mis on ümara põhjaga ülalt laienev, väikeste kõrvade, kaane ja kandesangaga kaane küljes. Selle maht on kuni 10 toopi (u 12 liitrit). Lännikut kasutati näiteks hapu- ja kohupiima, või, silkude, liha jt toiduainete kaasavõtmiseks ja hoidmiseks. Lännikuid kasutati veel 20. sajandi algupoolel.[1]
Turul müüdi varem võid väikese, kuid hästi töödeldud lännikuga, mida Põhja-Eestis nimetati vitsik[2], lõunaeesti murretes vakkene[3], mujal napp[4]. Vitsikud olid tihedate vitstega ning sageli kaunistatud põletuskirjadega, nende mahtuvus oli 1–5 naela ehk kuni 2 kg.[1]
Lõuna-Eestis kasutati piima, supi jm toidu põllule või metsa viimiseks väikest lännikut (2–4 toopi ehk u 2,5–5 liitrit), mida nimetati nurmik[5].
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 156
- ↑ Murdekaart, võivitsik
- ↑ Murdekaart, vakkene
- ↑ Murdekaart, napp
- ↑ Murdekaart, nurmik
Kirjandus muuda
- Eesti rahvapärane puutööndus, Ants Viires. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
Välislingid muuda
- Lännik. Eesti Rahva Muuseum.
- Vitsik. Eesti Rahva Muuseum.
- Napp Eesti Rahva Muuseum.