Pammakaristose kirik

Pammakaristose kirik, ka Theotokos Pammakaristose kirik (kreeka keeles Θεοτόκος ἡ Παμμακάριστος, 'Kõigist õnnistatud Jumalaema'), praegu Fethiye mošee (türgi keeles Fethiye Camii) on İstanbulis asuv 11.-12. sajandil ehitatud Bütsantsi kirik, Oikumeenilise patriarhaadi viimane asukoht enne Osmanite riigi koosseisu minekut. 1591. aastal muudeti kirik mošeeks. Kiriku parekklesion 'is tegutseb muuseum.

Ehitis on Konstantinoopoli Palaiologoste aegse arhitektuuri üks tähtsamaid näiteid ja Bütsantsi mosaiikide hulgalt kolmandal kohal Hagia Sophia ja Chora kiriku järel. Kiriku kõige silmapaistvam osa on lõunaküljes asuv parekklesion, väike ristkuppelkiriku taoline kabel, mis ehitati 1310. aasta paiku Michael Glabas Tarchaniotese haua jaoks^[1].

Ajaloost muuda

Kiriku ehitamise ajaks peetakse valdavalt 11.-12. sajandit. Ehituse algatajaks peetakse Michael VII Dukast (1071–1078) või paigutatakse selle algus Komnenoste valitsusaega.

Parekklesion ehitati kiriku lõunakülge Palaiologoste ajal ja see pühitseti Kristusele-Sõnale (Christos ho Logos). Pärast 1310. aastat lasi Maria Glabas ehitada väikese pühakoja oma abikaasa, Andronikos II Palaiologose väejuhi protostrator Michael Doukas Glabas Tarchaneiote mälestuseks. Parekklesion 'i sise- ja välisseinas jookseb luuletaja Manuel Philese loodud elegantses sõnastuses pühendtekst Kristusele. Samal ajal uuendati ka peamist kirikut ennast.

Konstantinoopoli langemise järel 1453. aastal viidi Kreeka Õigeusu patriarhaat Hagia Sophiast Apostlite kirikusse. Seejärel viidi see 1456. aastal Pammakaristose kirikusse, kuhu seee jäi 1587. aastani. Viis astat hiljem muutis sultan Murad III kiriku mošeeks ja nimetas selle oma Gruusia ja Aserbaidžaani vallutuste auks Fethiye Camii ('vallutuse mošee'). Palvetajatele ruumi tegemiseks eemaldati enamik siseseinu.

1949. restaureeriti ehitis Ameerika Bütsantsi Instituudi ja Dumbarton Oaksi eestvõttel. Selles ajast alates tegutseb parekklesionis muuseum. Hoonet restaureeriti uuesti 2021.-2022. aastal.