Ava peamenüü
Püha Sava hertsogkond
Војводство Светог Саве
Vojvodstvo Svetog Save
1435–1483
Flag of the Duchy of Saint Sava.svg Kosačegrb.png
Stefan Vukcic and the war in Zeta 1441.jpg
Lahing Zetas (1441–1444). Stjepan Vukčić Kosača hertsogkond anastas Ülem-Zeta ja vallutas Alam-Zeta Bari linna koos kindlusega.
Valitsusvorm Hertsogkond
Osa Osmanite vasall (1435–1444)
Aragóni vasall (1444–1466)
Osmanite vasall (1469–1483)
Pealinn Herceg Novi
Eelnev riik Bosnia kuningriik
Järgnev riik Hertsegoviina sandžakk

Püha Sava hertsogkond (ladina keeles Ducatus Sancti Sabae[1], serbia-horvaadi keeles Hercegovina Svetog Save[2][3]) oli hiliskeskaegne lõunaslaavi riik, mis eksisteeris ajal, mil Osmanite riik Balkani poolsaare alasid vallutas. Hertsogkonda valitsesid Kosača aadliperekonda kuulunud Stjepan Vukčić Kosača ja tema poeg Vladislav Hercegović ning riik hõlmas tänase Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Montenegro ja Serbia osi.

Stjepan võttis Serbia kiriku esimese peapiiskopi Püha Sava järgi endale tiitli "Püha Sava hertsog". Selle tiitli järgi saigi hiljem nime tänapäevane Hertsegoviina piirkond, kuna osmanid kasutasid hiljem oma riigi sandžakiks muudetud provintsi kohta terminit Hersek Sancağı ("Hertsogi sandžakk").[4]

AjaluguRedigeeri

1444. aasta 15. veebruaril sõlmis Stjepan Vukčić lepingu Aragóni ja Napoli kuninga Alfonso V-ga. Sellega hakkas Stjepan tema vasalliks, saades vastutasuks kuningalt abi võitluses oma vaenlaste vastu (Bosnia kuningas Stjepan Tomašević, hertsog Ivaniš Pavlović ja Veneetsia vabariik). Sama lepinguga lubas Stjepan Alfonsole regulaarselt andamit tasuda - seni oli ta andnud seda osmanite sultanile.[5]

1448. aasta 20. jaanuaril Saksa-Rooma keiser Friedrich III-le saadetud dokumendis tituleeris Stjepan end tiitlitega "Püha Sava hertsog" (Vojvoda svetog Save), "Zahumlje ja ranniku isand" ning "suurhertsog" ja sundis ka Bosnia kuningat end vastavalt tunnustama.[6][7] Tiitlil "Püha Sava hertsog" oli märkimisväärne väärtus avaliku arvamuse kujundamise seisukohalt, kuna Mileševa kloostris asunud Sava reliikviaid pidasid imettegevaks piirkonna kõigi kristlike usuvoolude liikmed.[8] See parandas märgatavalt Stjepani ja Serbia despoodi Đurađ Brankovići omavahelisi suhteid. Nad moodustasid samal aastal liidu ning vallutasid Bosnia krooni käest Višegradi ja Srebrnica.

Aastal 1451 ründas Stjepan Dubrovnikut ning asus linna piirama. Kuna enne seda oli temast saanud Ragusa vabariigi aadlik, kuulutas Ragusa valitsus ta selle peale reeturiks. Tema tapjale pakuti autasuks 15 000 tukatit, palee Dubrovniku linnas väärtusega 2000 tukatit, iga-aastane sissetulek 300 tukatit ja lisaks pärilik Ragusa aadlitiitel. See oht hirmutas Stjepani sel määral, et ta lõpuks lõpetas piiramise.[9]

Stjepan Vukčić suri aastal 1466 ja tema järglaseks riigi valitsejana sai tema vanim poeg Vladislav Hercegović. Aastal 1482 said viimase vägedest jagu Osmanite riigi väed, mida juhtis tema vend Hersekli Ahmed Pasha (Stjepani noorim poeg), kes oli enne seda islamiusku astunud. Osmanite riigis sai Hertsegoviina aladest Bosnia riigi (Bosnia pašaluki) provints (sandžakk).

Stjepan rajas oma riigi keskuse Herceg Novi lähistele kaks Serbia õigeusu kloostrit - Zagrađe kloostri ja Savina kloostri.

ValitsejadRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Caroli Du Fresne domini Du Cange Illyricum vetus & novum, siue, Historia ..."]. Lk 126.
  2. Vasa Čubrilović. [https://books.google.com/books?id=DLdBAAAAYAAJ "Vojne krajine u jugoslovenskim zemljama u novom veku do Karlovačkog mira 1699: zbornik radova sa naučnog skupa održanog 24. i 25. aprila 1986".
  3. Nebojša Damnjanović, Vladimir Merenik. "The first Serbian uprising and the restoration of the Bosniak state". Lk 21.
  4. The Muslims of Bosnia-Herzegovina: Their Historic Development from the Middle Ages to the Dissolution of Yugoslavia. Lk 44.
  5. Momčilo Spremić. "Balkanski vazali kralja Alfonsa Aragonskog". Prekinut uspon, Beograd, 2005. Lk 355–358.
  6. E.J. Brill's First Encyclopaedia of Islam 1913-1936. Lk 756.
  7. "Duke+of+Saint+Sava" The Danube-Aegean waterway project: a paper.
  8. Fine, John Van Antwerp. "The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest". University of Michigan Press, 1994. Lk 578. ISBN 0-472-08260-4, 9780472082605.
  9. Krekic (1978), pp. 388–389.

AllikaidRedigeeri

Täiendav kirjandusRedigeeri

  • S. H. Mandić. "Srpske porodice Vojvodstva svetog Save". Gacko, 2000.

VälislingidRedigeeri

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Duchy of Saint Sava seisuga 10.04.2019.