Püha Risti basiilika
Santa Croce kirik (ka Santa Croce basiilika, itaalia keeles Basilica di Santa Croce 'Püha risti basiilika') on Firenzes asuv frantsiskaani kirik.
Santa Croce kirik asub Püha Risti väljakul (Piazza di Santa Croce) 800 m Firenze toomkirikust Santa Maria del Fiorest kagus.
Santa Croce kirik on maailma suurim frantsiskaani kirik. Sellel on 16 kabelit. Paljud neist on kaunistatud Giotto di Bondone ja tema õpilaste freskode, kenotaafide ja teiste seinakaunistustega.
Legend räägib, et Santa Croce kiriku rajas Püha Franciscus ise. Praegust hoonet, mille rajamise kulud kattis linna üks rikkamaid peresid, hakati ilmselt rajama 1294 Arnolfo di Cambio poolt. Sel ajal, kui kirikut rajama hakati, asus see soisel maal väljaspool linnamüüri.
Kiriku esialgne kavand peegeldas frantsiskaanide rangeid põhimõtteid. Põrand meenutab põhiplaanilt T-risti, mis on Püha Franciscuse sümbol. See on 115 m pikk. Lööv ja kaks külglöövi on eraldatud kaheksakandiliste sammaste rividega. Kirikust lõuna pool asus klooster ja selle mõned hooned on säilinud.
Santa Croce kiriku pühitses 1442 paavst Eugenius IV.
1470. aastatel valmis ristikäigus Pazzi kabel, mis oli ehitatud kapiitlisaalina. Selle arhitekt oli Filippo Brunelleschi, kes oli projekteerinud ka toomkiriku ja juhtinud selle ehitamist. Brunelleschi projekt oli endiselt rangelt lihtne ja ilustusteta.
1560 ehitati kirik vastureformatsiooni käigus ümber. Sisetöid kirikus juhtis Giorgio Vasari. Nende käigus likvideeriti altariruumi löövist eraldav vahevõrestik. Ümberehitused kahjustasid kiriku ilustusi ning paljud enne kiriku seintel olnud altarid hävitati.
Praegune kellatorn rajati 1842 äikese tõttu hävinud varasema kellatorni asemele. Selle uusgooti stiilis fassaad ehitati 1857–1863 Anconast pärit juudi arhitekti Nicolo Matase juhtimisel.
1866 Itaalia ühendamise käigus natsionaliseeris Itaalia valitsus Santa Croce kiriku nagu enamiku Itaalia pühakodasid.
1966 ujutas Arno jõgi suure osa Firenzest üle. Jõgi tungis ka Santa Croce kirikusse, tuues endaga muda, kütteõli ja muud reostust. Kiriku hoonetele ja kunstiaaretele tekitati rasket kahju ja nende restaureerimine kestis aastakümneid.
Kirikus on paljude kuulsate itaallaste hauad. Sinna on maetud näiteks Michelangelo, Galileo Galilei, Niccolò Machiavelli ja Gioacchino Rossini. Mälestusmärke on sinna püstitatud ka inimestele, kes tegelikult on maetud mujale, näiteks Dantele, Enrico Fermile ja Guglielmo Marconile. Sellepärast nimetatakse seda ka Itaalia kuulsuse templiks (Templo dell'Italie Glorie).