Disambig gray.svg  See artikkel räägib religiooni mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Põrgu (täpsustus)

Põrgu on usundeis igavene kannatusseisund või ka paik, kus hukkamõistetud hinged viibivad pärast surma. Teiste sõnadega põrgu on allmaailm, kus leidub surnuid ja pahasid vaime.[1] Põrgut võib käsitleda kas spirituaalse olekuna või asukohana.[2] Asukohana kujutletakse põrgut kui Maapinna alusele, mille eesmärk on vastanduda taevale, mis hõljub Maapinna kohal.[3]

Kunstnik William-Adolphe Bouguereau nägemus põrgust ("Dante ja Vergilius")

Kristluses kujutati põrgut kui lõputute piinade, pimeduse ja igavesti põleva põrgutulega kohta, kus inimhingel ei olnud pääsemist. Põrgusse läksid need, kes surid oma surmapatte kahetsemata.[4] Põrgu kujutlusega käis kaasas ka põrgutule mõiste, mida kirjeldab ka Matteuse evangeelium:

„Nõnda on ka selle ajastu lõpul: inglid tulevad ja eraldavad kurjad õigete keselt ning viskavad nad tuleahju. Seal on ulgumine ja hammaste krigistamine.“

Põrgu piiblisRedigeeri

Vanas testamendisRedigeeri

SeolRedigeeri

Sõnaga "põrgu" või Seol (heebrea keeles שְׁאוֹל või Sheol) tähistatakse vanas testamendis surnuteriiki. Samas Seoli kasutatakse tõlgetes kja tähistamiseks sõna "haud".[5] Vanas testamendis on kirjeldatud Seoli kui pimeda paigana, kus otseselt elu ei leidu kui teadlikkus ega mõistus ei ole veel kadunud. See haud või surmavald, mida Seol endast kujutab on sisuliselt elutu, seal pole tööd, toimetust ega tarkust (Kg 9:10), surnud on vait (Ps 31:18) ning ei toimu Jumala ülistamist (Ps 6:6; 115:17; Js 38:18).[5] Seol erineb stereotüüpilisest põrgu kuvand seepoolest, et tegemist ei ole lõputu olekuga, vaid vahepeatusena õigeks mõistetutele või kõigile kuni nende õigeks mõistmiseni.[6] heebrea piibel on võtnud seisukoha, et olenemata inimese või hinge õigustatusest või mitte-õigustatusest lähevad nad esmalt Seoli[7] ja võimalusel sealt edasi Paradiisi.

Seoli nime kasutust võib leiduda piiblis enamikus keeltes,[8] kuid eestikeelses piiblis on see asendatud sünonüümidega nagu põrgu, haud, surnuriik, surmavald jne.[9]

Hinnomi orgRedigeeri

Heebrea piiblis esineb Gehenna esialgselt kohana, kus Juuda kuningad oma järeltulijaid tulega ohverdasid.[10] Jeruusalemma elanike toimetamise käigus sai Hinnomi orust pidevalt põlev prügi ala ja linna kanalisatsioonitorude lõpp-punkt, mis pärsis kohalikelt ka hüüdnimed nagu "prügi org" või "paganate org".[11] Vanas testamendis leidub, et org sai rüüstatud tänu Juuda kuningate paganlike rituaalide, mille kaudu hakati Jumalale vastu.[12] Kuid kuna üsna kiiresti olukord Hinnomi orus muutus inimelule kõlbmatuks,[11] siis sai orust "tapaorg" (Jr 19:6).[12]

Uues testamendisRedigeeri

HadesRedigeeri

Kuigi enamasti kasutatakse nime Hades (kreeka keeles ᾅδης) kreeka jumalate kontekstis, siis on see kristlikus tõlgenduses uue testamendi versioon Seolist. Kreeka mütoloogia kadumisel ja kristluse tõusul hakkas sõna sümboliseerima hauda, surma ja põrgut.[13] Uue Testamendi kirjelduse järgi on Hades põrguvorm, mis paikneb maa all (Mt 11:23; 16:18; Lk 10:15).

GehennaRedigeeri

Põrgu teemana käsitleb uus testament samuti Hinnomi orgu (aramea keeles Gehenna). Jeesuse ajaks oli juba kreeka keele tõlkes γέεννα Hinnomi orust saanud sünonüüm põlevale põrgule.[11] Sünoptiliste evangeeliumite kirjelduste järgi olevat ka Jeesus ise kasutanud sõna Gehenna, et viidata Taeva kuningriigi vastanduvale paigale (Mk 9:43-49).[14] Gehenna stereotüüpilises mõistes kõige lähedasem modernsele arusaamale põrgust (Mk 9:43):

„Ja kui su käsi sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna vigasena ellu kui kahe käega põrgusse kustumatusse tulle.“

Kreeka keeles on ka varem olnud kasutusel sõna Tartaros (Τάρταρος), mis Vana-Kreekas tähendas pimedat kohta nurjatutele surnutele, kus neid ootasid karistused nende kurjade tegude eest.[15] See paiknes samuti maa all. Uues testamendis sõna Gehenna ilmub 12 korda (Mt - 7 korda, Mk 3 korda, Lk 1 kord, Jk 1 kord), kuid Tartaroo ainult ühe korra (2Pt 2:4).[16]

 
Muhamed ja häbematud naised põrgus (Jahannamis)

Põrgu koraanisRedigeeri

Islamis on sõna Gehenna või Jahannam (araabia keeles جهنم) koraanis kasutatud, et märkida igavese piinlemise kohta patustajatele ehk tegemist on islami versiooniga põrgust.[17] Jahannamil on ka islamis vastanduv koht, milleks on Taevariik ehk Jannah.[18]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Põrgu". Eesti keele seletav sõnaraamat. 2009. Vaadatud 28.10.2021.
  2. Wall, Alan (2020). "A Cultural History of Hell". The Fortnightly Review. United Kingdom. Vaadatud 27.10.2021.
  3. Tablott, Thomas (2021). "Heaven and Hell in Christian Thought". Stanford Encyclopedia of Philosophy. University of Stanford. Vaadatud 27.10.2021.
  4. Kurisoo Merike (2013). Ars moriendi - suremise kunst. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
  5. 5,0 5,1 Rienecker, Fritz; Maier, Gerhard (2011). Suur Piiblileksikon. Tallinn: Logos. Lk 515.
  6. Thayer, Joseph (2011). "Definition 3: 'that part of Hades which was thought by the later Jews to be the abode of the souls of the pious until the resurrection'". BibleSoft.com. Vaadatud 02.11.2021.
  7. Henning, Meghan (2021). "No Heaven or Hell, Only Sheʾol". TheTorah.com. Vaadatud 03.11.2021.
  8. Levenson, Jon Douglas (2006). Resurrection and the Restoration of Israel: The Ultimate Victory of the God of Life. Connecticut: Yale University Press. Lk 35-43.
  9. Eesti Piibliselts (2005–2021). "Piibel.NET". Eesti Piibliselts. Vaadatud 02.11.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: kuupäeva vorming (link)
  10. Mills, Watson E.; Bullard, Roger Aubrey (1990). Mercer Dictionary of the Bible. United States of America, Georgia: Mercer University Press. Lk 319.
  11. 11,0 11,1 11,2 Laan, Ray Vander (2021). "Jerusalem's Hinnom Valley". That the World May Know. Vaadatud 03.11.2021.
  12. 12,0 12,1 Black, Edwin (29.08.1999). "Hell on Earth". Washington Post. Vaadatud 03.11.2021.
  13. Blue Letter Bible (14.04.2013). ""Dictionary and Word Search for hadēs (Strong's 86)"". Blue Letter Bible. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.04.2013. Vaadatud 03.11.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algne URL-i olek teadmata (link)
  14. Blue Letter Bible (29.06.2012). ""Dictionary and Word Search for geenna (Strong's 1067)"". Blue Letter Bible. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.06.2012. Vaadatud 02.11.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algne URL-i olek teadmata (link)
  15. Thayer, Joseph Henry (1998). A Greek-English Lexicon of the New Testament. United States of America: American Book Company. Lk 615.
  16. "Gehenna in Christian Scriptures" (PDF). Osher Lifelong Learning Institute. 2021. Vaadatud 03.11.2021.
  17. The Editors of Encyclopedia Britannica (22.08.2019). "Jahannam". Britannica. Vaadatud 02.11.2021.
  18. Huda (08.04.2019). "Definition of Jannah in Islam: Muslim Beliefs About the Afterlife". Learn Religions. Vaadatud 02.11.2021.
  19. Merike Kurisoo, Ars moriendi – suremise kunst, EKM, 2013

VälislingidRedigeeri

  • Artikkel Põrgu 1936. aasta Eesti Entsüklopeedias (terviktekst)