Põlvpüksid
Põlvpüksid on põlvedeni või veidi allapoole põlve ulatuvate säärtega püksid, harilikult poiste või meeste pealisrõivana.[1]
Ajaloost muuda
Põhja- ja Kesk-Eestis hakati meeste poolt põlvpükse (murretes ka imalad, kootpüksid, kurepüksid, nikspüksid[2]) kandma alates 17. sajandist Euroopa moe eeskujul. 18. sajandil levis nende kandmine üle kogu Eesti, v.a. saared. Sellega koos tuli tarvitusele ka nimetus püksid.[3]
Algselt olid põlvpüksid seemisnahksed, neid õmblesid kutselised rätsepad ja kandjateks olid jõukamad inimesed. Varasemad põlvpüksid olid meil nööbitava värvelkinnituse ja avara püksiosaga, mis oli põlve all krookesse kogutud. 19. sajandil olid suvisel ajal Põhja-Eestis sellised laiad heledad linased püksid kasutusel veel vaid tööpükstena.[4]
19. sajandi esimesel poolel hakati suuremas osas Eestis kandma kintspükse, mis olid rohkem keha ümber liibuvad.[4]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Eesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 08.08.2020
- ↑ Eesti murrete sõnaraamat Vaadatud 08.08.2020
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 235
- ↑ 4,0 4,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 156