Kintspüksid

Kintspüksid on kitsad põlvpüksid, mida kanti endisaegses meesteriietuses (praegu kasutusel rahvariietuses).[1]

AjaloostRedigeeri

Põhja- ja Kesk-Eestis hakati meeste poolt avaraid põlvpükse kandma alates 17. sajandist Euroopa moe eeskujul. 18. sajandil kanti neid kogu Eestis, v.a. saared. Sellega koos tuli tarvitusele ka nimetus püksid. 19. sajandi algul jõudsid Põhja-Eestis riietusse kitsad, vastu keha hoidvad põlvpüksid, mida nimetati kintspüksid (ka kintpüksid või kukepüksid). Nende kandmine levis üle kogu Eesti ja ka saartele. 19. sajandi lõpupoole võeti Euroopast üle pikkade pükste kandmise mood.[2]

Kintspükse õmmeldakse neljast tükist, õmblused on külgedel ning ees alla keeratav lakk, mis on mõlemast ülanurgast või ka eest nööbitav. Säärte värvlid köidetakse sisseaetud paeltega või seotakse värvlite peale pandud säärepaltega. Sääreotstel olevad lõhikud kinnitatakse 2–3 nööbiga. Kintspüksid õmmeldakse enamasti potisinisest riidest.[2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti keele seletav sõnaraamat Vaadatud 11.08.2020
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 235

VälislingidRedigeeri