Põhjamaade keskkonnakoostöö tegevuskava
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Põhjamaade keskkonnakoostöö tegevuskava on Põhjamaade Ministrite Nõukogu koostatud kava, mis määras peamised suunad Põhjamaade keskkonnaalases koostöös aastateks 2009–2012.[1]
Koostöö on eelkõige seotud kliimamuutuse ohjeldamise ja sellega kohanemisega, ohtlike kemikaalide kasutamise ja hoidmise, merede kaitse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega.[1]
Omavahelist koostööd ning projekte muu hulgas Baltimaades, Venemaal ja Ukrainas aitavad rahastada NEFCO ja NIB.[1]
Põhjamaad tegutsevad ka Arktika Nõukogus, Barentsi Euroarktilises Nõukogus ja mitme piirkondliku leppe partnerina.[1]
Tegevussuunad muuda
Nelja aasta jooksul keskendutakse peamiselt neljale valdkonnale:[1]
- kliima ja õhukvaliteet
- meri ja rannikualad
- biodiversiteet ja ökosüsteemi teenused
- säästlik tootmine ja tarbimine
Kliima ja õhukvaliteet muuda
Peamine eesmärk on ohjeldada kliimamuutust ja tagada puhas õhk.[1]
Osaletakse rahvusvaheliste, sealhulgas Euroopa Liidu regulatsioonide ja kokkulepete ettevalmistamises ja täidesaatmises, luuakse stiimuleid biokütuste kasutamiseks ja süsinikdioksiidi emissiooni vähendamiseks, töötatakse välja abinõud kliimamuutusega kohanemiseks.[1]
Meri ja rannikualad muuda
Eelkõige tegeldakse eutrofeerumise, ülekalastamise ja mürgiste jäätmetega seotud probleemidega. Erilist tähelepanu pööratakse maismaalt pärit reostusele. Helsingi konventsioon näeb ette konkreetsed abinõud mere lämmastiku- ja fosforisisaldust suurendava reostuse vähendamiseks.[1]
Eutrofeerumine on levinud nii Läänemeres, Kattegatis ja Skagerrakis kui ka nende rannikualadel. Uuritakse kliimamuutuse ja eutrofeerumise seost, mõjutatakse ka Euroopa Liidu põllumajanduspioliitikat, et vähendada eutrofeerumist põhjustavat reostust ja üleväetamist.[1]
Edendatakse merekaitsealade võrgustiku loomist.[1]
Uuritakse mere kahjulike, aeglaselt lagunevate ja akumuleeruvate ainete sisaldust, kaardistatakse keskkonnamürkide sisaldus ja levik, selgitatakse välja muu hulgas dioksiinide, elavhõbeda ja polüklooritud difenüülide päritolu, uuritakse kliimamuutuse mõju kemikaalide levikule.[1]
Biodiversiteet ja ökosüsteemi teenused muuda
Kogutakse infot kliimamuutuse mõju kohta mitmekesisusele, kavandatakse ühiseid abinõusid hävimisohus olevate liikide ja ökosüsteemide kaitseks, uuritakse kasvava biomassi tarbimise mõju, arendatakse majanduslikke stiimuleid, tõkestatakse võõrliikide levikut.[1]
Soodustatakse ökosüsteeme säästvat turismi ja vaba aja veetmist, rõhutatakse looduskeskkonna mõju elukvaliteedile ja tervisele.[1]
Säästlik tootmine ja tarbimine muuda
Plaanitakse innustada innovatsiooni ja luua tingimused ökoloogiliselt jätkusuutlike toodete konkurentsivõime parandamiseks ning luua säästvat käitumist soodustavad stiimulid nii tootjatele kui ka tarbijjatele.[1]
Keskkonda koormab kõige rohkem raiskav tarbimismudel. Koostööd lihtsustab asjaolu, et eri Põhjamaades on sarnased tarbimisharjumused ja sageli samad tooted. Innustatakse nanotehnoloogial põhinevate uute materjalide loomist ja muud innovatsiooni. Kohandatakse seadusi uutele materjalidele ja tehnoloogiatele. Keskkonnamärgise Luik kogemust püütakse Euroopa Liidu ökomärgise juures ära kasutada.[1]
Püütakse eeskuju näidata avaliku sektori hangetega.[1]
Osaletakse Euroopa Liidu taimekaitsevahendeid puudutavate regulatsioonide läbivaatamises, uuritakse muu hulgas kosmeetikatoodete ja ravimitega seotud keskkonnariske, kohandatakse regulatsioone muu hulgas nanomaterjalidele, osaletakse elavhõbedat puudutavate rahvusvaheliste regulatsioonide koostamises, ühitatakse kemikaali-, toote- ja jäätmepoliitikat.[1]
Kava teostajad muuda
Koostööd koordineerivad Põhjamaade keskkonnaministrid. Kava teostamise eest vastutavad keskkonnaministrite nõukogu alluvuses tegutsevad ametnikud. Eri valdkondade asjatundjatest on loodud kuus töörühma, kes tegelevad järgmiste valdkondadega:[1]
- kliima ja õhukvaliteet
- veeökosüsteemid
- maismaaökosüsteemid
- kemikaalid
- jäätmed
- säästlik tootmine ja tarbimine