Pärlmutter

Pärlmutter (saksa keelest Perlmutter, ladinakeelsest nimetusest mater perlarum) on limuste (karpide, paljude tigude, mõne peajalgse) koja sisemine, mantliga külgnev ja mantliepiteeli eritatud kiht.

Pärlmutri mikrostruktuuri skeem

Pärlmutri murdepind rasterelektronmikroskoobi all

Koostis

Pärlmutter koosneb põhiliselt aragoniidist (91%), orgaanilisest ainest konhiinist (4%) ja veest. Valguskiirte murdumise ja peegeldumise tõttu konhiinikihtidega vahelduvates väga õhukestes aragoniidikihtides helkleb pärlmutri pind vikerkaarevärviliselt ja läigib.

Leidumine looduses

Pärlmutrit saadakse peamiselt pärlikarpide (Pteria, Pinctada), ebapärlikarbi (Margaritifera), jõekarbi (Unio), rannakarbi (Mytilus) ja mitme mereteo, nt vurrteo (Turbo), kuhikkodalase (Trochus) ja merikõrva (Haliotis) kojast. Pärlmutrikihtidest koosnev ümar moodustis on pärl.

Väljasurnud limuste (ammoniitide) fossiilidel säilinud pärlmutrikihti nimetatakse ammoliidiks.

• 
  Pärlikarp Pinctada margaritifera pärliga
• 
  Merikõrva (Haliotis) karbi sisekülg
• 
  Laevukese (Nautilus macromphalus) koda pikilõikes
• 
  Pärlmutrikiht juurast pärit ammoniidi fossiilil
• 
  Lihvitud pärlmutripalad

Kasutamine

Lihvitud ja poleeritud pärlikarbid on Polüneesia rahvaste kultuuris kasutusel olnud maksevahendina.

Vikerkaarvärvilise helgi tõttu on pärlmutrit juba ammustest aegadest kasutatud kaunistamiseks, näiteks panustehnikas tahvlid sisearhitektuuris, intarsia- ja marketriimööbel, pärlmutterpanused ehetel, kultusesemetel, muusikariistadel ja muudel tarbeasjadel, nagu laekad, kellad, söögiriistad või relvad, pärlmutrist lõigatud lehvikuliistud, helmed, ehteripatsid ja nööbid.

Muusikariistade viimistluses on pärlmutter tänapäevalgi kasutatav materjal. Näiteid:

• Kreeka ja Lähis-Ida näppepillid, nagu buzuki, lautolaadne baglamas ja ud, on traditsiooniliselt kaunistatud pärlmutriga, levinumad kohad on kõlaava ümbrus, sõrmlaud ja tagakülg.
• Akordioni või kontsertiina küljed on sageli kaetud pärlmutriga.
• Kitarride ja muude keelpillide sõrmlaud võib olla kas tervikuna kaunistatud pärlmutterpanustehnikas (inglise keeles inlays) või varustatud ümmarguste märkidega keele teatud pikkuste kohal.
• Poogenpillide poogna konn on enamasti varustatud ümmarguse pärlmutterkaunistusega (silmaga).
• Kõrgekvaliteedilistel saksofonidel, aga ka trompetitel ja muudel vaskpuhkpillidel on klapid kaetud pärlmutterketastega.

Kaaviari tõstmise lusikas võib olla valmistatud metalli asemel pärlmutrist, sest ei muuda toiduga kokku puutudes selle maitset.

Pildid

• 
  Graveeringuga kaunistatud pärlmutrist ripats Saalomoni saartelt, esi- ja tagakülg. Kogutud 1838, Toulouse'i muuseum
• 
  Pärlmutterliistudega pitslehvik Belgiast, 19. sajand
• 
  Merovingi kuldpross pärlmutterkaunistusega. 7. sajand, Louvre
• 
  Pärlmuttermosaiigiga seinatahvel Topkapi palees Istanbulis
• 
  Pärlmuttermosaiigiga kaetud kauss, India, 16.-17. sajand, Victoria ja Alberti muuseum
• 
  Miniatuurne puidust retaabel pärlmutterreljeefidega, 16. sajand, Augsburg
• 
  Pärlmutternööpe 19. sajandist
• 
  Kaaviarikauss ja -lusikas