Pärandaja
Pärandaja on pärimisseaduse (PärS) § 1 lg 2 järgi isik, kelle vara (pärand) tema surma korral teisele isikule üle läheb. Iga surnud füüsiline isik on pärandaja. Juriidiline isik ei saa olla pärandaja, kuna see ei saa surra – juriidiline isik likvideeritakse[1].
Teatud juhtudel nimetatakse pärandajaks ka elavat füüsilist isikut, näiteks kui ta teeb oma eluajal surma puhuks korraldusi[2]. Pärandaja võib neid korraldusi teha testamendiga või pärimislepinguga. Pärandajat, kes teeb testamendi või on testamendi juba teinud, nimetatakse ka testaatoriks[2]. Sellest, kas, millises vormis ja millises ulatuses pärandaja oma surma puhuks korraldusi teeb, oleneb, millisel alusel pärandaja vara tema surma korral pärijale üle läheb. Kui pärandaja teeb korraldusi testamendiga, läheb tema vara üle testamendi alusel (pärimine testamendi järgi), pärimislepingu sõlmimisel aga selle alusel (pärimine pärimislepingu alusel) (PärS § 9 lg 1). Kui pärandaja oma surma puhuks korraldusi ei tee, läheb tema vara pärijale üle seaduse alusel (seadusjärgne pärimine) (PärS § 9 lg 1).
Viited muuda
- ↑ "Tsiviilseadustiku üldosa seadus". § 39, § 41 lg 1.
- ↑ 2,0 2,1 Urve Liin (2005). Pärimisõigus. Tallinn: Kirjastus Ilo. Lk 15.