Otto Pohla (20. märts 1899 Kirna-Kohatu vald, Hageri kihelkond, Harjumaa1942) oli eesti maadleja.

Kreeka-Rooma maadlus
Riik Eesti
7. koht 1928 Poolraskekaal
6. koht 1926 Poolraskekaal

Sportlasena muuda

Ta oli nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses kokku seitsmekordne Eesti meister. Ta võistles poolraskekaalus ja raskekaalus, välisvõistlustel üksnes Kreeka-Rooma maadluses.

1924 muuda

Pohla tuli Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus.[1]

1925 muuda

Pohla tuli Eesti meistriks vabamaadluse poolraskekaalus.[1]

1926 muuda

Eesti alistas Tallinnas maavõistlusel Läti 28:8.[2]

Euroopa meistrivõistlustel osales poolraskekaalus 6 maadlejat. Pohla kaotas esimeses ringis István Döményle (Ungari), kes sai 4. koha, ja teises ringis Josef Urbanile (Tšehhoslovakkia), kes sai hõbemedali. Sellega langes ta välja.[3]

1927 muuda

Pohla tuli Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus ja vabamaadluse poolraskekaalus.[1]

1928 muuda

Pohla tuli Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse poolraskekaalus.[1]

Eesti koondis võitis Riias Läti 4:2. Otto Pohla esines raskekaalus. Kergemates kaaludes tuli võit Eestile, aga just kahes raskemas kaalus tuli vastu võtta kaotus (Aleksander Pohla ja Otto Pohla). Sellegipoolest arvati Otto Pohla olümpiakoondisse.[4]

1928. aasta suveolümpiamängudel Amsterdamis esines Otto Pohla poolraskekaalus. Esimeses ringis seljatas ta Šveitsi maadleja Max Studeri, teises ringis sai punktikaotuse Soome maadlejalt Onni Pelliselt ja kolmandas sai punktivõidu Hollandi maadleja Johan Heijmi üle. Neljandas ringis tuli vastu Saksamaa maadleja Adolf Rieger, kelle seljatamine võis ainsana Pohla veel konkurentsi jätta. Alguses oligi Pohla aktiivsem, kuid väsis ja lõpetas matši ilmetu pusimisega. Kohtunikud andsid võidu sakslasele (sai hiljem hõbemedali) ja Pohla jaoks oli turniir läbi.[5]

1929 muuda

Pohla tuli Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus.[1]

1930 muuda

Pohla tuli Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse poolraskekaalus.[1]

Edasine elukäik muuda

Ta mobiliseeriti Punaarmeesse 22. augustil 1941 ja viidi Leningradi. Pärast jaanuari 1942 polnud temast enam teateid ning ta tunnistati jaanuaris 1943 teadmata kadumise tõttu surnuks.[6]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996, lk 323, 324
  2. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 327
  3. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 122–124
  4. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 126
  5. "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 128-128
  6. ОБД Мемориал. Информация из документов, уточняющих потери

Välislingid muuda