Osvald Tuul

Osvald Tuul (vene keeles Тууль Освальд Яанович; 27. märts 1906 Ahja, Tartumaa – 1942) oli Eesti kommunistliku liikumise tegelane.

Alates 1921. aastast töötas Tuul treialina; 1923. aastast oli EKNÜ Tartu maakonna vastutav organisaator; 1923. aastast Eestimaa Kommunistliku Partei liige; aastatel 1923–1926 poliitvang; 1926. aastal lahkus NSV Liitu, kus õppis Lääne Vähemusrahvaste Kommunistlikus Ülikoolis.

Aastal 1930 saabus Tuul tagasi Eestisse, kus oli EKP KK Illegaalse büroo sekretäri asetäitja ja pärast seda EKP KK Illegaalse büroo sekretär; 1931. aastast alates EKP Keskkomitee II sekretär.

1931. aastal ta vahistati ning mõisteti EKP kui keelustatud organisatsiooni juhtfiguurina 12 aastaks sunnitööle. Ta vabastati 1938. aastal amnestia alusel, kuid tema ja veel seitse vangi määrati Eestist väljasaatmisele. Augustis saadeti nad NSV Liitu, kus töötas Leningradis tehases.

Pärast juunipööret 1940. aastal saabus Tuul veebruari 1941 tagasi Eestisse, kus tegutses EKP Keskkomitee instruktorina. Teise maailmasõja ajal oli ta Eesti NSV Vabariikliku Kaitsekomitee Tartu maakonna volinik, Eesti Partisanisalkade Staabi liige.Ta tabati augustis Martin Sarapuu dokumentidega. Otsus hukkamise kohta tehti 29. oktoobril. Viimased andmed tema vahi all olekust Rakvere vanglas on maist 1942.

Osvald Tuul hukati Saksa okupatsioonivõimude poolt 1942. aastal (täpsed asjaolud teadmata).

Välislingid

• "Kristjan Rosenfeldti maja Tallinnas Nõmmel Sõbra tänav 5, kus arreteeriti salaja Nõukogude Liidust Eestisse saabunud Eestimaa Kompartei Keskkomitee illegaalne sekretär Osvald Tuul, tuntud hüüdnimega Lihunik". Rahvusarhiivi fotode andmebaas (FOTIS). EFA.123A-250-65.