Oskar Sõmermaa
Oskar Sõmermaa (24. november vkj[1] / 6. detsember 1883 Haava – 23. oktoober 1943 Sevurallag, Sverdlovski oblast, Venemaa) oli eesti tööstur ja ettevõtja.
Elulugu
muudaOskar Zimmermann sündis 24. novembril 1883 Tartumaal, Tartu-Maarja kihelkonnas, Haava (sks k Hawa) kõrvalmõisas Kikevere talupidaja kolmanda pojana.[2] Kuna üks poegadest juba õppis ülikoolis, tuli Oskaril piirduda külakooliga ja valida praktiline eriala.[3]
Tartus omandas Zimmermann tööoskused sadulseppmeister Johan Buschi juures ning siirdus seejärel Peterburi, et omandada seal meistri kutse. 1908. aastal naasis ta Tartusse ning asutas oma sadulsepa- ja peennahatööstuse ja kaupluse Tartus, Riia tn 17. Juba enne Esimest maailmasõda töötas Zimmermanni töökojas 19 õppinud töölist ja 8 õpipoissi.[3] Töökoja nahatöid kujundasid kunstnikud Reet Hindov (Roos), Erika Tamberg (Tiisler) jt.[4]
Pärast Eesti iseseisvumist hakkas Zimmermann ettevõtet laiendama ja see arenes Eesti suurimaks kohvrivalmistajaks. Sellele aitasid kaasa mitmed tunnustused kvaliteetsete tööde eest, sh 1912. aastal Rooma ülemaailmse võistlusnäituse esimene auhind ja 1929. aasta Eesti üleriikliku näitusmessi peaauhind. Peagi asutas Zimmermann ettevõtte osakonnad Tallinnas, Pärnus, Rakveres ja Kuressaares.[3]
Zimmermann oli ka ühiskondlikult aktiivne. Ta oli Eesti kaubandus-tööstuskoja liige, kus tegeles keskmiste ja väikeettevõtete osakonnas ning oli Tartu osakonna looja ja esimene esimees. Ta kuulus Eesti Põllumeeste Seltsi, Kaitseliitu ja Isamaaliitu ning oli Tartu Majaomanikkude Panga juhtivliige.[5]
1938. aastal eestindas Zimmermann oma nime, võttes uueks nimeks Sõmermaa.
Sõmermaa tellimusel valmis 1939. aastal Pepleri ja Riia tänava nurgal Tartu linnaarhitekti Arnold Matteuse 1938. aasta projekti järgi ehitatud viiekorruseline elu- ja ärihoone (tänapäeval Riia tn 15B). Alumisele korrusele planeeriti suurte vitriinakendega äriruumid, ülemistele korrustele korterid. Maja hoovikülg oli kujundatud funktsionalistlikus stiilis. 1940.–1950. aastatel asusid hoones Nõukogude Liidu repressiivorganid - NKVD/KGB ja eeluurimisvangla. Tänapäeval on hoone taas kasutusel äri,- kontori -ja elupindadena, 2001. aastal avati hoones KGB kongide muuseum[6] ning 2003. aastal võeti hoone muinsuskaitse alla.[7]
Sõmermaa arreteeriti 1940. aastal Nõukogude võimude poolt Tartus Riia tn 42-7 ning saadeti Sevurallagi vangilaagrisse Sverdlovski oblastis, kus ta suri 23. oktoobril 1943.[5]
Tartu Linnamuuseumis säilitatakse O. Sõmermaa töökojas valmistatud kirjamappi[8] ja fotoalbumit[9] ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis auaadressi kunstiteadlasele Villem Raamile[10] ning kahte külalisraamatut.[11][12]
O. Sõmermaa pojanaine Anne-Liis Sõmermaa on eesti mükoloog, botaanik ja fütopatoloog.
Viited
muuda- ↑ "Äksi kogudus. Personaalraamat Si-Sol (kirikutähed ja ...; EAA.1266.1.660; 1863-1922, 1936".
- ↑ "Tartu-Maarja linnakoguduse ja Pauluse koguduse personaalraamat. EAA.5357.1.82; 1871-1938". Vaadatud 22.07.2024.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Oskar Zimmerman 50-aastane". Kaja, nr. 287. 7. detsember 1933.
- ↑ Valk-Falk, Endel (1992). "Eesti nahatöö ja selle meistrid". Renovatum. 1992: 16.
- ↑ 5,0 5,1 "S". okupatsioon.ee. Vaadatud 22. juulil 2024.
- ↑ "Muuseumi lugu". Tartu Linnaajaloo Muuseumid. Vaadatud 22. juulil 2024.
- ↑ "27197 Ärihoone fassaadid Tartus, Riia t. 15B, 1939 • Mälestiste otsing • Mälestised". register.muinas.ee. Vaadatud 22. juulil 2024.
- ↑ "Eesti muuseumide veebivärav - Kirjamapp". www.muis.ee. Vaadatud 22. juulil 2024.
- ↑ "Eesti muuseumide veebivärav - Fotoalbum". www.muis.ee. Vaadatud 22. juulil 2024.
- ↑ "Eesti muuseumide veebivärav - Auaadress V. Raamile". www.muis.ee. Vaadatud 22. juulil 2024.
- ↑ "Eesti muuseumide veebivärav - Külalisraamat / lauaplokk". www.muis.ee. Vaadatud 22. juulil 2024.
- ↑ "Eesti muuseumide veebivärav - Külalisraamat". www.muis.ee. Vaadatud 22. juulil 2024.