Anne-Liis Sõmermaa

Anne-Liis Sõmermaa (sündinud Anne-Liis Elango; sündinud 17. juunil 1938) on eesti mükoloog, botaanik ja fütopatoloog. Tema tegevus on olnud seotud kottseente, sh fütopatogeensete ja lihheniseerunud seente ehk samblike esinemise ja ökoloogia uurimisega.

Ta on töötanud Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis. 2008. aastast on ta Eesti Maaülikooli emeriitdotsent.

Haridus- ja töökäik muuda

Ta on lõpetanud 1957. aastal Miina Härma nimelise Tartu Keskkooli ning 1962. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloog-botaanikuna[1], keemia- ja bioloogiaõpetajana. Õppis TRÜ taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris aspirantuuris 1966–1969, suunati tööle Eesti Teaduste Akadeemia Botaanika ja Zooloogia Instituuti. 1970. aastal kaitses ta Hans-Voldemar Trassi juhendamisel bioloogiadoktori väitekirja, väitekirja teemaks oli "Eesti NSV peamiste metsatüüpide samblike ökoloogia ja tsönoloogia"[2]. Osa sellest väitekirjast ilmus monograafiana "Ecology of Epiphytic Lichens in Main Estonian Forest Types". 1976. aastast töötas Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomiaosakonnas, kus luges üldbioloogia ja botaanika kursusi. Põhierialaks on olnud aianduslik ja põllumajanduslik fütopatoloogia. Ta oli neljas naisdotsent teaduskonna ajaloos. Lisaks ainekursuste õpetamisele on ta juhendanud 51 diplomitööd, viis magistritööd. [3] Ta on juhendanud ka vabariiklikel üliõpilaste bioloogia olümpiaadidel osalejaid.

Õppetöö kõrvalt on ta osalenud ekspeditsioonidel Eestis, Ahvenamaal, Lapimaal, Venemaal ja mujal. Ta on end täiendanud Leedu TA Botaanika Instituudis, Kiievi Üleliidulises Põllumajanduse Akadeemias, ATK Juhtimise Kõrgemas koolis.[3]

Pärast pensionile jäämist 2003. aastal töötas Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi seente herbaariumis kuraatori ja spetsialistina kuni 2011. aastani.[3]

Ühiskondlik tegevus muuda

Ülikoolis õppimise kõrvalt tegeles ta sõudespordiga ja kuulus Tartu Ülikooli sõudekoondvõistkonda naiste kaheksapaadil. Osales Üliõpilaste Teadusliku Ühingu tegevustes, hiljem tegeles naisliikumisega: Eesti Naisüliõpilaste Seltsi vilistlaskogu, Eesti Akadeemiliste Naiste ühing, olles viimase president 2001.–2004. a.[4] Oli Üleliidulise Botaanika Seltsi Eesti osakonna esimees[1]. On tegelenud teadusajaloo uurimisega, näiteks uurinud esimese naisagronoomi Alma Martini ja fütopatoloogi Elmar Lepiku elu ja tegevust.

Ta on Eesti Taimekaitse Seltsi, Eest Mükoloogiaühingu, Akadeemilise Põllumeeste Seltsi ja Eesti Looduseuurijate Seltsi liige.[3]

Isiklikku muuda

Tema isa oli pedagoogikateadlane Aleksander Elango, vend oli füüsik Mart Elango. Abiellus 1962. aastal Ado Sõmermaaga (1941–2019).

Teosed muuda

  • Temalt on ilmunud üle 80 teadusartikli ja üks ingliskeelne monograafia.
  • Ta on teinud kaastööd populaarteaduslikele ajakirjadele ja entsüklopeediatele. Ta on loonud õppematerjale loengute jaoks ja olnud mitme käsiraamatu kaasautor. [3]
  • "Kui roos vajab tohtrit", Eesti Naine, 3. märts 2008

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Sukamägi, A., toim (1991). Eesti Põllumajanduse Akadeemia töötajad ja vilistlased 1981-1990. Tartu: Tartu trükikoda. Lk 41.
  2. "EestNSV peamiste metsatüüpide samblike ökoloogia ja tsönoloogia". ETIS. Vaadatud 9.02.2022.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Tammaru, Ilmatar; Rehemaa, Viivi; Metspalu, Luule (2011). Eesti Taimekaitse 90. Anne-Liis Sõmermaa: elulugu. Tartu. Lk 163–164.
  4. Russak, Silvia, toim (2006). Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing 80. Tartu.

Muud allikad muuda

  • [1] Eesti Teadusinfosüsteem

Välislingid muuda