Organistrum

Wikimedia täpsustuslehekülg

Organistrum (ladina sõnadest organum, üks esimesi polüfoonia vorme muusika ajaloos, ja instrumentum) oli rataslüüra varajasemaid eelkäijaid. See leiutati 10. sajandi lõpus või 11. sajandi alguses Põhja-Hispaanias. Organistrumit kasutati kirikutes ja kloostrites laulu õpetamisel ja saatmisel.

Organistrum, rataslüüra varajasemaid eelkäijaid. Santiago de Compostela, Hispaania
Organistrumit mängivad muusikud. Ourense katedraal, Hispaania, XII sajand

Pillil oli kitarrikujuline kere ja pikk klahvidega kael. Sellel oli üks keel meloodia mängimiseks ja kaks burdoonkeelt, mis jooksid üle ühise roobi, ning suhteliselt väike ratas. Organistrumit mängiti suuruse tõttu kahekesi: üks mängijaist pööras vänta ja teine käsitses klahve. Klahvide ülespoole kiskumine oli vaevaline, seepärast sai pillil mängida ainult aeglaseid viise.

Cluny kloostri abti Odot (suri aastal 942) on peetud lühikese traktaadi "Quomodo organistrum construatur" (see kirjeldab organistrumi ehitust) kirjutajaks, kuid selle autentsuses on siiski kaheldud.[1]

ViitedRedigeeri

  1. Scriptores ecclesiastici de musica sacra potissimum, 3 vols., ed. Martin Gerbert (St. Blaise: Typis San-Blasianis, 1784; reprint ed., Hildesheim: Olms, 1963), 1:303. Kättesaadav ka veebiaadressil http://www.chmtl.indiana.edu/tml/9th-11th/ODOORG_TEXT.html

VälislingidRedigeeri