Okaapi

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Okaapi (perekond)

---

Okaapi (Okapia johnstoni) on kaelkirjaklaste sugukonda kuuluv sõraline.

Okaapi
Kaitsestaatus
Väljasuremisohus (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Sõralised Artiodactyla
Sugukond	Kaelkirjaklased Giraffidae
Perekond	Okaapi Okapia
Liik	Okaapi
Binaarne nimetus
Okapia johnstoni (P.L. Sclater, 1901)
Okaapi levila Kongo DV kaardil

Okaapiga samasse sugukonda kuulub kaelkirjak. Okaapi kehaehitus sarnaneb kaelkirjaku omaga, kuid kael on palju lühem.

Okaapi kehapikkus on umbes 2,5 m, õlakõrgus 1,5 m ja kaal 250 kg. Emasloomad on isasloomadest veidi suuremad. Keha on punakaspruun, kuid esi- ja tagajalad on musta-valgetriibulised, mistõttu nad meenutavad eemalt sebrat. Okaapil on umbes 35 cm pikk sinist värvi keel, millega ta saab puhastada nii silmalaugusid kui ka kõrvu nii seest kui väljast. Kõrvad on peaga võrreldes suured. Isastel okaapidel on lühikesed nahaga kaetud sarvemügarad.

Okaapi levila piirdub Kongo DV kirdeosa vihmametsadega. Nad elavad 500–1000 m kõrgusel merepinnast. Ituri vihmametsas, kuhu on loodud Okaapi reservaat, elab hinnanguliselt 10 000 – 20 000 okaapit.

Okaapid toituvad puulehtedest, puuviljadest ja rohttaimedest.

Okaapide peamine looduslik vaenlane on leopard.

Okaapi avastati läänemaailma jaoks alles 20. sajandi alguses. Liik määrati 1901. aastal Euroopasse saadetud kolju järgi. Philip Sclater andis liigi teaduslikuks nimeks Briti Uganda kuberneri Harry Johnstoni järgi Okapia johnstoni. 1918 jõudis esimene elus okaapi Euroopasse. 1953 sündis Belgias Antwerpenis esimene väljaspool Kongot vangistuses olev okaapi. 2011. aastal on maailma loomaaedades 154 okaapit. Suurem osa neist asub Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Jaapanis on 7 okaapit.

Galerii

• 
  Okaapi keelega koonu puhastamas.
• 
•