Oblast (Valgevene)
Oblast on 1. järgu haldusüksus Valgevenes. Riik jaguneb kuueks oblastiks ja Minski linnaks, millel on Valgevene pealinnana eristaatus.[1] Minsk on ka Minski oblasti keskus.[2] Oblastid jagunevad 2. järgu haldusüksusteks rajoonideks (раён).
Oblastite tänapäevased piirid määrati kindlaks aastal 1960, mil Valgevene (sellal Valgevene NSV) kuulus Nõukogude Liitu[1]
Ajalugu
muuda20. sajandi alguses moodustasid Valgevene alad osa Venemaa Keisririigist ja Valgevene piirid ei olnud veel välja kujunenud. Tänase Valgevene alad hõlmasid 1900. aasta paiku tervet Minski kubermangu, tervet Mogiljovi kubermangu, suuremat osa Grodno kubermangust ja osi Vitebski kubermangust ning Vilno kubermangust (tänapäeva Leedus).[1]
Seejärel mõjutasid piire Esimene maailmasõda, Teise Poola vabariigi moodustamine ja Nõukogude-Poola sõda. Aastal 1921 kuulus Valgevenele enamik tänasest Minski oblastist (välja arvatud selle läänepoolne serv), tänase Homieli oblasti läänepoolne osa, tänase Mahiloŭ oblasti väike läänepoolne riba ja väike osa tänasest Viciebski oblastist. Aastal 1926 lisati Valgevenele Homieli oblasti idapoolne osa.[1]
Aastal 1938 võeti Valgevene NSV-s kasutusele uus haldusüksuste termin "voblast" ("voblasć", во́бласць), mis tulenes venekeelsest terminist "oblast". Valgevene piirid muutusid jälle Teise maailmasõja ajal. Aastal 1939 taastati varasemaid piire ja Valgevene sai juurde läänepoolseid alasid – Baranavičy oblasti, Białystoki oblasti, Bresti oblasti, Pinski oblasti ja Vilejka oblasti. Aastal 1944 likvideeriti Białystoki oblast ja loodi uued oblastid Babrujski oblast, Hrodna oblast ning Połacki oblast. Samal aastal nimetati Vilejka oblast ümber Maładziečna oblastiks.[1]
Oblastid läbi ajaloo
muudaAlates aastast 1938 eksisteerinud Valgevene "voblastid":
- Babrujski oblast (loodi 1944, kaotati 1954);
- Baranavičy oblast (loodi 1939, kaotati 1954);
- Białystoki oblast (loodi 1939, kaotati 1944; tänapäeval kuulub Białystok Poolale);
- Bresti oblast (loodi 1939);
- Homieli oblast (loodi 1938);
- Hrodna oblast (loodi 1944);
- Maładziečna oblast (kandis aastani 1944 nime Vilejka oblast, kaotati 1960);
- Mahiloŭ oblast (loodi 1938);
- Minski oblast (loodi 1938);
- Navahrudaki oblast (loodi 1939, nimetati sama aasta detsembris ümber Baranavičy oblastiks);
- Pinski oblast (loodi 1939, kaotati 1954);
- Połacki oblast (loodi 1944, kaotati 1954);
- Polesje oblast (loodi 1938, kaotati 1954);
- Viciebski oblast (loodi 1938);
- Vilejka oblast (loodi 1939, nimetati aastal 1944 ümber Maładziečna oblastiks).
Oblastid tänapäeval
muudaLipp | Haldusüksus | Pealinn | Valgevene keeles |
Elanikke (1.01.2019)[3] |
Pindala (km²) | Asustus- tihedus | |
---|---|---|---|---|---|---|---|
1 | Мінск | 1 992 700 | 305,50 | 7144,92 | |||
2 | Bresti oblast | Brest | Брэ́сцкая | 1 380 300 | 32 790,68 | 43,69 | |
3 | Homieli oblast | Homiel | Го́мельская | 1 409 900 | 40 361,66 | 36,25 | |
4 | Hrodna oblast | Hrodna | Гродзенская | 1 039 300 | 25 118,07 | 44,11 | |
5 | Mahiloŭ oblast | Mahiloŭ | Магілёўская | 1 052 900 | 29 079,01 | 38,73 | |
6 | Minski oblast | Minsk | Мі́нская | 1 428 500 | 39 912,35 | 36,17 | |
7 | Viciebski oblast | Viciebsk | Ві́цебская | 1 171 600 | 40 049,99 | 31,55 | |
Valgevene kokku | Minsk | Беларусь | 9 475 200 | 207 617,26 | 46,55 |