Nikolai Tuiman
Nikolai Tuiman (varem Nikolai Tuimann; 27. detsember 1898 Väätsa vald, Järvamaa – 8. aprill 1976 Petseri) oli Eesti sõjaväelane (veltveebel, 1921) ja hilisem Jehoova tunnistaja.
Sai sõjaväelenduri kutse 28. veebruaril 1921.
Teenis Lennuroodus.
1934. aastal osales Artur Sirgu põgenemise korraldamises. Tema ülesandeks oli hankida auto, võtta Sirk Patarei vangla juures peale ning toimetada esimesse varjamiskohta.[1] Vangistatuna leidis Nikolai vangla raamatukogust mõned Joseph Franklin Rutherfordi raamatud, mille lugemine viis ta arusaamisele, et ta on oma elus valinud vale tee. Pärast vanglast vabanemist keelati tal esialgu elada Tallinnas. Selle piirangu äramuutmisel sõitis ta Tallinna, ühest Jehoova tunnistajate raamatust leitud aadressile. Vend Baxteri abiga tegi Nikolai elus kannapöörde, loobus poliitilisest tegevusest ning sai rahumeelseks ja innukaks Jehoova tunnistajaks.
Hiljem, Nõukogude Liidus kehtinud keeluajal, oli ta üks koguduse tugisambaid ja osales põrandaaluses trükitöös. Ta arreteeriti 4. oktoobril 1950 Paides, oli vangis ja asumisel. Ta jäi oma usule kindlaks 15 aasta jooksul, mil ta oli Siberisse küüditatud.[2]
Vabanes 15. novembril 1965 õiguseta elada Eesti NSV-s, mistõttu elas edasise elu Petseris.