Nikolai Remmel
Nikolai Remmel (14. mai 1908 Petseri vald, Pihkva maakond, Pihkva kubermang – 6. mai 1983 Tallinn) oli Eesti pedagoog.[1]
Elulugu muuda
Nikolai Remmel oli talupidaja poeg.[1]
Lõpetas 1927 Petseri Gümnaasiumi ja 1934 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna. Akadeemiliselt oli ta korporatsiooni Fraternitas Tartuensise liige.
Oli 1935–1947 Nõmme Gümnaasiumi / Tallinna 10. Keskkooli eesti keele ja filosoofia õpetaja, 1944–1947 direktor, 1947–1948 Tallinna 9. täiskasvanute keskkooli õpetaja, 1948–1950 Tallinna Õpetajate Instituudi psühholoogia ja loogika õppejõud, 1959–1964 Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi vanemteadur, 1965–1969 ENE keeletoimetaja.[1]
Teadustöö muuda
Uurimisvaldkond: eesti keele ja kirjanduse metoodika.
Teoseid muuda
Koostanud õpikuid ja töövihikuid.
- Kirjavahemärkide õpik ja harjutustik. Tallinn 1939
- Etteütlusi 4.–11. klassile. Tallinn 1958
- Eesti keele õpik. IV kl. Tallinn 1960, 2. trükk 1972
- Eesti keele grammatika. IX–XI kl. Tallinn 1964
- Eesti keele grammatika käsiraamat (kaasautor J. Valgma). Tallinn 1970
- Peatükke luuleteoste käsitlemisest keskastmes. // Kirjandusõpetuse küsimusi V. Koostanud K. Leht. Tallinn 1971
- Eesti keel õpilase pilguga. Tallinn 1971
Tunnustus muuda
Isiklikku muuda
Tema poeg oli Mart Remmel.
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Tartu 1994, II, 503
- Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn 1996. Lk 207
Välislingid muuda
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 1148
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.