Nikolai Opatski
Nikolai Opatski (vene keeles Николай Петрович Опацкий; 29. aprill (vkj 17. aprill) 1871 Peterburi[1] – 1946 Tallinn) oli Venemaa Keisririigi ja Eesti arhitekt. 1907–1932 oli ta Narva linnaarhitekt.
Nikolai Opatski sündis Peterburis. 1898. aastal lõpetas ta Keiser Nikolai I Tsiviilinseneride Instituudi Peterburis. Pärast kõrgkooli lõpetamist asus ta tööle Eestimaa kubermangu aktsiisiametisse Tallinnas.
1902. aastal projekteeris ta Tallinnas aasta varem Konstantin Wilckeni projekteeritud Õle 18 maja põhimahu külge ühekorruselise lisamahu.[2]
Pärast Narva linnaarhitekti Aleksandr Novitski surma määrati Opatski Narva linnaarhitektiks. Ta elas Hendersoni majas Pavlovi tänaval, hiljem aadressil Vestervalli 16.
Opatski projekteeris Narva veinilao hoone, tema osalusel ehitati linna pumbajaam (1906), Võitleja seltsi hoone teatrisaaliga (1908)[1], tapamaja (1910), Narva-Jõesuu kuursaal (1911–1912), Narva Peetri koguduse kirikukooli maja aadressil Vabaduse tänav 20 (1912)[1], Narva haigla hoone (1915), Peetri tuletõrjedepoo jt.
Opatski projektide järgi ehitati ümber Narva Eesti seltsi Ilmarine hoone (1910) ning ehitati estraadilava Sutthoffi pargis, Tuisu maja Sofia tänaval, Zahharovi maja aadressil Vestervalli 6 (selles majas asus kino Skating), Eesti Krediidipanga maja, Fligeli maja Osterskaja tänaval.
1926. aastal ehitati tema projekti järgi koolimaja aadressil Aleksander Puškini tänav 29 (tänapäeval Narva Kesklinna Kooli hoone).[3]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 MTÜ VABA LOOME KESKUS. О доме (vaadatud 04.11.2021).
- ↑ Anni Nool. TALLINNAS 20. SAJANDI ALGUL EHITATUD TÖÖLISELAMU HOONETÜÜBI KUJUNEMINE JA SÄÄSTEV RENOVEERIMINE. Magistritöö. Tallinn, 2007 (vaadatud 04.11.2021).
- ↑ Narva uuema aja ehitised. Uus Eesti Narva uudised, 1939, nr. 237 (1010) (vaadatud 04.11.2021).