Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib arstiteadlasest; Nõukogude Liidu admirali kohta vaata artiklit Nikolai Lunin (admiral).

Nikolai Lunin

Nikolai Ivanovitš Lunin (20. jaanuar/1. veebruar 1853 Tartu18. juuni 1937 Leningrad) oli Tartu Ülikooli kasvandik ja arstiteadlane, vene pediaater.

Lunin oli Gustav von Bunge õpilane. 1878. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli. 1880. aastal avaldas Lunin uurimuse "Anorgaaniliste soolade tähtsusest loomade toitumises" (saksa keeles: "Über die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres"), milles näitas, et lisaks senituntud ühenditele peab toidus olema veel teatav komponent, ilma milleta organism ei omasta toitaineid ehk tundmatud ained, mis on eluks hädavajalikud (dass in der Milch ... noch andere Stoffe vorhanden sein müssen, welche für die Ernährung unentberlich sind). Ta lisas laborihiirte sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud piima ning 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.[1] Sisuliselt kirjeldati niiviisi Tartus esmakordselt teaduslikult vitamiine.

1882. aastast töötas Lunin arstina Oldenburgi printsi lastehaiglas Peterburis, mis revolutsiooni järel nimetati ümber Karl Rauchfussi nimeliseks haiglaks.[2]

1887. aastal abiellus ta Carl Maximowiczi tütre Herta Maximowicziga (1865–1935) ja läks üle luteri usku.

1934. aastal sai personaalpensionäriks.

PublikatsioonidRedigeeri

Seos vitamiinide teooriagaRedigeeri

Tänapäeval levinuima vitamiinide teooria väljatöötajaiks peetakse valdavalt Poola teadlast Kazimierz Funki ja Frederick Gowland Hopkinsit. Viimane siiski mainis Luninit oma Nobeli-kõnes.[3] Funk ja Hopkins erinevalt Luninist ei piirdunud konstateeringuga, et "midagi peab olema", vaid näitasid ära ka konkreetsed ühendid.[viide?]

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri