Nikolai Demin


Nikolai Demin (27. juuli / 8. august 1842 Tallinn –17/30. august 1903 Paldiski, maetud Tallinna Siselinna õigeusu kalmistule)[1][2] oli Paldiski kohtufoogt ja linnavanem. Ühtlasi oli ta Paldiski merekooli direktor, mille eest sai ka hõbeauraha.[3]

Nikolai Demin ülikoolipõlves

PerekondRedigeeri

Tema isa Vassili Savostjanov Demin (u 1801 Karjala – 04.03.1848/1856[4] Tallinn; Peterburi kodanik) oli 3. gildi kaupmees. Isa oli kaks korda abielus, Nikolai ema oli Liebe von Riesenkampff (14.02.1812 Tallinn – 11.05.1888; luteri usku). Ta poolvend Vasili Demin (1835–1909) tuntud Tallinna kaupmees ja nn Demini kaubamaja hoone (Vene tänav 1) ehitaja. Perel oli ka mitu koloniaalkauplust, toodeti ka kilukonserve (Suur-Patarei tänav 16). Väga suur osa pereäride edus paistab olevat naistel, eriti Liebe tegeles nii kinnisvara müügi kui ka ärijuhtimisega (arhiiviandmed Ajalooarhiivis ja Linnaarhiivis) ning Vassili poja Konstantini teine abikaasa Ida Demin (1900 Tallinn – 1986 Göteborg) oli tegelik ärijuht 1920. ja 1930. aastatel.[5]

Nikolai oli abielus Lucinde Alexandrine Marie Kochiga (03.07.1854 Peterburi – 22.01.1929 Tallinn, jäi samuti luteri usku); lapsi neil ei olnud. Pärijaks oli vennapoeg, Tallinna suurärimees Konstantin Demin (1884–1936), õdede Reeta (1884–1920[6]) ja Ida abikaasa.[viide?]

Haridus ja tööRedigeeri

Nikolai õppis 1862–1866 Tartu Ülikoolis keemiat ja 1868–1876 mineraloogiat, korporatsioon Estonia liige[7].

1876 määrati Paldiskisse kohtufoogti kohusetäitjaks, kuna ta titulaarnõunikust vend Mihail (1841–1876), kes seda ülesannet täitis 1873. aastast, ootamatult suri.[8] Kinnitati ametisse 9. detsembril 1877.[9] Balti provintsiaalseadustiku järgi oli Paldiski kohtufoogt ka linnapea, Vene linnaseaduse järgi valiti Demin ainuüksi linnapeaks 1880. aastal (kohtufoogtiks sai siis kaupmees Ottokar Uhl).[10] Demin valiti linnapeaks ka 1884. ja 1888. ning 1894. aastal, mil hakkas kehtima uus linnaseadus ja ametipost nimetati ümber linnavanemaks. Palus end kehva tervise tõttu ametist vabastada 1898. aastal,[11] mis ajaks oli samu ametikohustusi (küll eri nimede all) täitnud 22 aastat. Paldiski ajalukku jääb vaid suure palga (lahkudes otsustati uutele linnavanematele mitte enam laevade ja kaupade tollimaksu protsente maksta, auamet oli väikeste sissetulekutega linnale liiga kallis pidada) ja õnnetute vahejuhtumitega kõrgete külaliste vastuvõttude ajal.[12]

ViitedRedigeeri

  1. "Haudi". Vaadatud 1.03.2020.
  2. Perekonna matmispaik, kannet ei ole ei Nikolai ega vend Mihaili kohta, ent tõenäoliselt maetud samas, arvestades, et Nikolai abikaasa on loetletud (kuigi vale sünniaeg).
  3. Postimees 5:3, 13.01.1890 Baltiski linnapää N.Demin on oma 15 aastase tegevuse eest meremeeste kooli juhatajana Keiserliku Vene laevasõidu edendamise seltsi poolest suure hõbe auraha saanud.
  4. Kaupmees Konstantin Demin 50. aastane., Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated, nr. 11, 6 juuni 1934
  5. Uus Eesti 323:18, 28.11.1936 W.W.Demini firma 110 aastane
  6. Vassili Demin. Kultuurilooline haud (Ettevõtja) Tallinna Siselinna kalmistu, www.kalmistud.ee
  7. Korporatsioon "Estonia" liige Nikolai Demin, portreefoto
  8. surmakanne kirikuraamatus TLA.1414.2.51_29; nekroloog Revalsche Zeitung 13:1, 17.01.1876
  9. Eestimaa Kubermangu Teataja 134:367, 13.12.1877
  10. Kubermangu Teataja 24: 130, 6.03.1880 Beschlüsse der Baltischportschen Stadtverordneten-Versammlug, gefaßt in ihrer Sitzung vom 6. Februar 1880; Eesti Postimees (7:27, 13.02.1880 lisab, et palka saavat uus linnapea 1600 rubla /aastas/, mis olevat enam kui ükski teine linnapea. Märkus: samal ajal oli õpetaja palk 100 rubla aastas.
  11. Postimees 120:3, 4.06.1898
  12. Eesti Postimees... 36:143, 9.09.1881 Tagasi tulles on Majesteet /Aleksander III/ Baltiska ligidal peatanud, kuhu talle ka kõrge abikaasa vasta oli sõitnud. Baltiskast sõitnud linnavanem Demin mõne tõisega seltsis keiserliku laeva juurde. Suur laev ei seisnud veel, vaid ta rattad jooksivad tagurpidi, kui väike lootsik kogemata ratta ligi läks ja ratas tema silmapilgul vee alla vautas. Õnneks ei saanud keegi inimene surma, ehk küll nende paat purustatud sai. Baltiska saatis Majesteedile ühe kauni lillevaniku, millega ühes ka üks Baltiska tulnud telegramm kõrgete reisijate kätte viidi. Viijad pidivad seekord märjade riietega Keisri ette astuma, kes armulikult õnnetumate lootsikumeeste järele kuulatas, kelle häda ta ise päält vaatanud, ja neile siis rahaabi anda laskis.