Nicolas Desmarest
Nicolas Desmarest (16. september 1725 Soulaines-Dhuys – 20. september 1815 Pariis) oli prantsuse geoloog.[1] Ta väitis esimesena, et basalt on vulkaanilist päritolu.
.png)
Nicolas Desmarest sündis vaeses talupoja perekonnas. Viieteistaastasena oskas ta vaevu lugeda. Pärast isa surma asus ta õppima oratoriaanide juures Troyes's[1] ning hiljem Pariisis, kus paistis silma edukusega eelkõige matemaatika ja füüsika vallas.[2] Seejärel jätkas ta õpinguid omal käel, elatades ennast õpetamisega[1].
Ta tundis huvi Georges Louis Leclerc de Buffoni tööde vastu, muu hulgas tutvus põhjalikult teosega "L'histoire naturelle". Sellest ajendatuna osales ta aastal 1753 Amiensi teaduste akadeemia võistlusel tööga Prantsusmaa ja Inglismaa kunagise maismaaühenduse teemal, sai selle eest auhinna ning äratas suurt tähelepanu. Ta sai tööd mitme manufaktuuri juures ing aastal 1788 nimetati Prantsusmaa manufaktuuride peainspektoriks.[1]
Aastal 1757 andis valitsus talle ülesande külastada kalevivabrikuid, et koguda andmeid erinevate tootmismeetodite kohta. Aastal 1761 tutvus ta juustutootmisega Prantsusmaa idaosas. Aastatel 1768 ja 1777 tegi ta kaks reisi Hollandisse, kus uuris paberi tootmist ning tõi kodumaale kaasa palju edumeelseid tootmismeetodeid.
Aastal 1771 sai Nicolas Desmarest Prantsusmaa Teaduste Akadeemia liikmeks. Kuigi ta tegi riigi teenistuses edukat karjääri, on tema teened suuremad ikkagi teaduse ees.[2]
Ta tegi muu hulgas vabrikuid külastades mööda Prantsusmaad ringi reisides palju jalgsirännakuid, õppides tundma pinnavorme ja kivimeid. Ta hakkas huvi tundma Puy de la Nugère'i ja teiste vulkaanide vastu Auvergne'is ning uuris Jean-Étienne Guettardi kirjeldatud kolme vulkaani ümbrust ja leidis kokku märke rohkem kui 60 kunagisest vulkaanist. Aastal 1763 Auvergne'is basalti uurides tegi ta järelduse, et see pärineb ammustest laavavooludest. Tollal valitsenud neptunistliku hüpoteesi kohaselt oletati, et kõik kivimid olid tekkinud merepõhjas. Olles põhjalikult uurinud Auvergne'i piirkonda ning tutvunud ka vulkaanidega Itaalias, avaldas Nicolas Desmarest 1774. aastal oma uurimistöö tulemused koos geoloogilise kaardiga. Ta kirjeldas järjestikuste vulkaanipursete ning kivimite murenemise ja orge tekitava erosiooni käiku.[1]
Nicolas Desmaresti Auvergne'i piirkonna täiendatud ja parandatud kaardi avaldas pärast tema surma (aastal 1823) tema zooloogist poeg Anselme Gaëtan Desmarest.[1]
Teoseid muuda
- "Dissertation sur l'ancienne jonction de l'Angleterre à la France" (1753)
- "Conjectures physico-méchaniques sur la propagation des secousses dans les tremblemens de terre, et sur la disposition des lieux qui en ont ressenti les effets" (1756)
- "Mémoire Sur l'origine & la nature du Basalte à grandes colonnes polygones, determinées par l’Histoire Naturelle de cette pierre, observée en Auvergne" (1771)