Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib inimese funktsionaalsest psüühikahäirete klassist ja neurootilisest häirest; loomade neurootilise häire kohta vaata artiklit Neuroos (loomadel)

Neuroos (varasem nimetus psühhoneuroos, ladina neurosis) on psüühilistest teguritest tingitud (psühhogeenne) tervisehäire.[1] Nimetust "neuroos" on kasutatud tervisehäirete kohta, mida ei saa seletada kehaliste talitlushäiretega ja mida on seostatud närvisüsteemi või koguni iseloomu eripäradega. Neuroosi on eristatud ärevushäiretest ja depressioonist.

Mõne allika andmetel on tänapäeval meditsiinis neuroosi kui termini kasutamisest suuresti loobutud. RHK-10 (1992 inglise keeles ja 1993 ja 1996 eesti keeles) ei kasuta enam diagnoosimisel neuroosi mõistet. RHK-9-s on see veel sees. [2][3]

Sisukord

Neuroos kui neurootiline häireRedigeeri

Neuroos kitsamas tähenduses on neurootiline häire – orgaanilis(t)e tekkepõhjus(t)eta psüühiline häire[4], mis sagedasti kujuneb välja pikka aega mõjuva ärritaja (teguri(te)) tagajärjel.

Neuroosi liigid:

Neuroos kui psüühikahäirete klassRedigeeri

Neuroos laiemas tähenduses on funktsionaalsete psüühikahäirete klass.

Neuroos sisaldab kurnatust, aga mitte luulusid ega hallutsinatsioone, mistõttu neurootiline käitumine ei lähe sotsiaalselt aktsepteeritavatest piiridest välja. Neuroos on tuntud ka kui psühhoneuroos või neurootiline hälve ja seega selle all kannatavaid inimesi kutsutakse neurootikuteks.[5]

Eesti Entsüklopeedia definitsiooni kohaselt on neuroos negatiivsete emotsioonide küllaste psüühiliste elamuste (psühhotrauma) tagajärjel tekkinud psüühikahaigus, mis avaldub põhiliselt tunde- ja tahteelu hälvetena. Ilmnevad ülitundlikkus, erutuvus, emotsionaalne labiilsus, norutunne, ärevus, kindlusetus, teotahte nõrgenemine, kergesti väsimine ja mõningad talitluslikud muutused (vegetatiivse labiilsuse nähud). Tegelikkuse tunnetamise (tajumise, mõtlemise) ja oma tegevuse juhtimise võime ei ole neuroosi korral häiritud (erinevalt psühhoosidest) ning on säilinud kriitilise eneseanalüüsi võime; närvisüsteem on koekahjustusteta. Neuroosi nähud sõltuvad isiksusest ja temperamendi tüübist.

Põhilised vormid: depressiivne neuroos, hüsteeria, neurasteenia, psühhasteenia ja sundneuroos. Mõnel juhul võivad neuroosi nähud avalduda mõne siseelundi (südame, seedeelundite) talitluse funktsionaalse häirena (psühhosomaatilised haigused, näit psühhosomaatilised südamehäired). Ebasoodsate olude ja ravi hilinemise korral võib neuroos kesta aastaid, süveneda ja muutuda raskesti ravitavaks või ravimatuks. Neuroosihaigete ravi on kompleksne, selles on olulised tervislik eluviis ja psühhoteraapia.[6]

AjaloolistRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. JUTA ÜTS, Abielu ei garanteeri neuroosist paranemist
  2. Stress, Neuroos, Depressioon - /../ @inimene.ee
  3. F40-F48 NEUROOTILISED, STRESSIGA SEOTUD JA SOMATOFORMSED HÄIRED, Veebiversioon (vaadatud 12.01.2014)
  4. "Meditsiinisõnastik" 513:2004.
  5. Neurosis at Wikipedia.org
  6. Eesti entsüklopeedia. 6. köide: LÕUNA–NÕUD. Tallinn: Valgus, 1992 (= Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995), lk 601.
  7. Beer MD.,The dichotomies: psychosis/neurosis and functional/organic: a historical perspective., Hist Psychiatry. 1996 Jun;7(26 Pt 2):231-55, Veebiversioon (vaadatud 12.01.2014) (inglise keeles)
  8. Neurosis - Origins, Categories, Causes, Diagnosis, Treatment, Veebiversioon (vaadatud 12.01.2014) (inglise keeles)

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri