See artikkel räägib labiilsusest õige; keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit Labiilsus (keeleteadus)

Labiilsus on püsimatus, kõikuvus, mõjutatavus. Vastand: stabiilsus. Füsioloogias on see talitluslik liikuvus, meditsiinis emotsionaalne labiilsus ehk hüperpaatia – tundeelu ülitundlikkus, elavnenud emotsionaalne reaktiivsus; ilmneb kesknärvisüsteemi talitluse nõrgenemisel mitmesuguste kahjustuste toimel.[1]

Viited

muuda
  1. Eesti entsüklopeedia. 5. köide: KONJ–LÕUNA. Tallinn: Valgus, 1990, lk 357.

Kirjandus

muuda