Narva-Jõesuu Vabadussõja mälestussammas
|
See artikkel on Vabadusõja Narva-Jõesuu mälestussambast, mis on taastamata; Narva-Jõesuu Vabadussõja mälestussamba kohta, mis asub kalmistul, loe artiklit Narva-Jõesuu Vabadussõja mälestussammas (kalmistul) |
Narva-Jõesuu Vabadussõja mälestussammas oli Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuus.[1]
Mälestussammas avati 24. juunil 1926.[1][2]
Amandus Adamsoni kavandi järgi rajatud 8,5 meetri kõrgune mälestussammas kujutas kaljut, mille tipus seisis lipu ja kilbiga sõjamees. Kalju korrapärane nelinurkne alaosa sümboliseeris Eesti Vabariigi juba väljatöötatud korraldust, "tahumata" tipp aga veel korraldamata alasid, mille juures edaspidist tööd võimaldab valvelolev sõdur. Kalju esiküljel oli kiri "1918–1920 Vabadussõja mälestuseks" ja selle all pronksist reljeefplaat sõjastseeniga. [3]
Juunis 1941 sammas purustati.[1] On tänaseni taastamata, olles ainus suur Vabadussõja taastamata mälestusmärk Eestis.
Päev enne Narva-Jõesuu Vabadussõja mälestussamba avamist, 23. juunil 1926, avati Narva-Jõesuu luterlikul kalmistul hauasammas Vabadussõjas langenute ühishaual. See on säilinud tänaseni.[4][5][2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Ain Krillo, Jaak Pihlak, Mati Strauss ja René Viljat. Vabadussõja mälestusmärgid. 1. kd. Keila, 2002. Lk ?–?
- ↑ 2,0 2,1 "Wabadussõja mälestussamba avamise pidustused Narwa-Jõesuus". Põhja Kodu. 26.06.1926.
- ↑ Tiit Noormets (1996). "Vabadussõja mälestusmärgid Virumaal". Kalju Saaber (toim). Koguteos VIRUMAA. Lääne-Viru maavalitsus, Ida-Viru maavalitsus. Lk 300-301.
{{raamatuviide}}: eiran tundmatut parameetrit|Artikli autor=(juhend) - ↑ "27106 Vabadussõja mälestussammas". Kultuurimälestiste riiklik register. Vaadatud 21.04.2020.
- ↑ "Wabadussõjas langenute mälestussamba pühitsemine N.-Jõesuus". Põhja Kodu. 26.06.1926.