Narva-Jõesuu Vabadussõja mälestussammas

Narva-Jõesuu Vabadussõja mälestussammas oli Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuus.[1]

Mälestussammas avati 24. juunil 1926.[1][2]

Amandus Adamsoni kavandi järgi rajatud 8,5 meetri kõrgune mälestussammas kujutas kaljut, mille tipus seisis lipu ja kilbiga sõjamees. Kalju korrapärane nelinurkne alaosa sümboliseeris Eesti Vabariigi juba väljatöötatud korraldust, "tahumata" tipp aga veel korraldamata alasid, mille juures edaspidist tööd võimaldab valvelolev sõdur. Kalju esiküljel oli kiri "1918–1920 Vabadussõja mälestuseks" ja selle all pronksist reljeefplaat sõjastseeniga. [3]

Juunis 1941 sammas purustati.[1]

Päev enne Narva-Jõesuu Vabadussõja mälestussamba avamist, 23. juunil 1926, avati Narva-Jõesuu luterlikul kalmistul hauasammas Vabadussõjas langenute ühishaual. See on säilinud tänaseni.[4][5][2] Betoonist sammas kujutab 2,44 m kõrgust obeliski. Obeliski esiküljel üleval on pronksreljeefist Vabadusristi kujutis ja selle all oli pronkstahvel tekstiga: "1918 – 1920 / VABADUSSÕJAS / LANGENUILE". Ühishauda ümbritsevad kivisambad, mis on ühendatud ahelatega. Langenute mälestussamba valmistas insener Vaher professor Amandus Adamsoni kavandi järgi. Mälestussamba vaskplaat kadus enne sõda. Pärast 1991. aasta suve kinnitati vaskplaadi kohale samasuurune graniittahvel.[4]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Ain Krillo, Jaak Pihlak, Mati Strauss ja René Viljat. Vabadussõja mälestusmärgid. 1. kd. Keila, 2002. Lk ?–?
  2. 2,0 2,1 "Wabadussõja mälestussamba avamise pidustused Narwa-Jõesuus". Põhja Kodu, 26.06.1926.
  3. Tiit Noormets Vabadussõja mälestusmärgid Virumaal. Kalju Saaber (Toim). (1996). Koguteos VIRUMAA. Lääne-Viru maavalitsus, Ida-Viru maavalitsus. Lk 300-301. 
  4. 4,0 4,1 "27106 Vabadussõja mälestussammas". Kultuurimälestiste riiklik register. Vaadatud 21.04.2020.
  5. "Wabadussõjas langenute mälestussamba pühitsemine N.-Jõesuus". Põhja Kodu, 26.06.1926.