Nappus majandusteaduses tähendab seda, et materiaalsed ja rahalised ressursid, aeg, teadmised, individuaalsed võimed (inimkapital), mida saaks kasutada oma eesmärkide saavutamiseks, on napid.[1]

Ressursside piiratuse tõttu on inimesed sunnitud pidevalt tegema valikuid, kuidas kasutada raha, aega ja muid ressursse. Otsustades kasutada ressurssi ühel eesmärgil, loobutakse võimalusest kasutada seda teisel viisil.[2] Seetõttu tekib nappusega seoses alternatiivkulu ehk loobumiskulu.[3]

Nappuseprobleemil on ühiskonnas oluline roll. See loob pinge soovitava ja olemasoleva vahel ning ka stiimuli, mis on vajalik inimlikeks saavutusteks. Sealhulgas võib tegevusteoorias nappus täita samasugust funktsiooni, mida koostegevusteoorias seostatakse konkurentsiga ehk see võib inimliku saavutusvõime arendamisele kaasa tuua otsingud ja uute vahendite leiutamise, millele lisaks ka eesmärkide paremaks teostamiseks. Seepärast ei kaota ökonoomika oma tegevusteoreetilist alust. Kuna olukord, kus kõik inimesed oleks olemasolevaga rahul, on vähetõenäoline, siis majandusteadusega tegelemine võiks olla hea investeering.[1]

Võimalik on eristada kahte tüüpi nappust: absoluutne ja suhteline nappus.[1]

Absoluutne nappus muuda

Absoluutset nappust mõistetakse kui vahendite puudust kindla eesmärgi saavutamiseks. Kuna ressursid on piiratud, ei saa nende pakkumine suureneda ega väheneda, sõltumata nõudlusest. Absoluutse nappuse puhul ei uurita teisi võimalusi ja eesmärke ega alternatiivsed vahendeid nende saavutamiseks, sest absoluutselt nappe ressursse ei ole võimalik juurde toota ega asendada. Sellised ressursid on näiteks aeg, kunstiteosed ja maa.[1][4]

Suhteline nappus muuda

Majandusteaduses on nappus alati suhteline, arusaamaga, et kõik otsivad pidevalt võimalust oma heaolu parandamiseks. Suhtelise nappuse korral vaadatakse, kuidas indiviidid kasutavad olemasolevaid vahendeid erinevate eesmärkide täitmiseks, et oma kasu maksimeerida. Kuigi nappust ei ületata, on probleemiks olemasolevate vahendite ärakasutamine parimal viisil. Suhteline nappus on pigem tingimuse rollis, mis survestab inimesi ökonoomilisi otsuseid langetama. Võib öelda, et suhtelise nappuse puhul ei räägita mitte puuduseprobleemist, vaid pigem (alternatiivide ja reaalsete, kuid vastandlike eesmärkide) liiasuseprobleemist.[1]

Nappus ja turu tasakaal muuda

Nappus võib kirjeldada muutusi turu tasakaalus. Kui nappus kasvab siis tõuseb ka hind, mille puhul oleks turg tasakaalus. Nappus võib turu tasakaalu hinda mõjutada siis kui:

  • nappus on tingitud nõudlusest (kasvava nõudluse tõttu);
  • nappus on tingitud pakkumisest (varude vähenemise tõttu);
  • nappus on struktuurne (halva juhtimise või ebavõrdsuse tõttu);
  • on puudu sobilikkest asendustest.[5]

Nõudlusest tingitud nappust võib põhjustada:

  • rahvaarvu kasv;
  • reaalse SKP ja sissetulekute kasv, mis võimaldab inimestel tarbida rohkem ressursse kui enne;
  • eelistuste muutus, näiteks on mobiiltelefonide nõudluse kasv suurendanud nõudlust teatud metallide järele.

Pakkumisest tingitud nappust võib põhjustada:

  • halb ilm ja taimehaigused, mis võivad viia saagi ikalduseni;
  • ebakvaliteetne kaup, mis võib tuleneda näiteks selle saastumisest.[6]

Struktuurist tingitud nappus esineb sellise ebavõrdsuse puhul, kus suuremal osal rahvastikust ei ole samasugust juurdepääsu loodusvaradele kui seda on teistel. Selline nappus võib esineda poliitiliste konfliktide või asukoha tõttu.[7]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Homann, Karl; Suchanek, Andreas (2008). Sissejuhatus majandusteadusesse. Tartu: Tartu Ülikool. Lk 67-69.
  2. Vodja, Epp, toim (2005). Majandusõpik gümnaasiumile. Tallinn: Junior Achievmenti Arengufond. Lk 11-12.
  3. Arrak, Andres; Eamets, Raul; Soots, Urmas; Trasberg, Viktor; Viiol, Avo (1991). Turumajandus economicsi alusel (mikrotasand). Tartu: Tartu Ülikooli väikefirma "ERIC". Lk 9-12.
  4. Russo, Kristina (6. veebruar 2023). "Scarcity: Definition, Basics and Examples in Business". NetSuite. Vaadatud 25. märts 2024.
  5. "Scarcity: What It Means in Economics and What Causes It". Investopedia. 4. märts 2024. Vaadatud 25. märts 2024.
  6. Pettinger, Tejvan (17. oktoober 2019). "Causes of resource scarcity". Economics Help. Vaadatud 25. märts 2024.
  7. Kennedy, Bringham (1. jaanuar 2001). "Environmental Scarcity and the Outbreak of Conflict". Population Reference Bureau. Vaadatud 25. märts 2024.