NLKP 27. kongress
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei 27. kongress toimus Moskvas 1986. aasta 25. veebruarist kuni 6. märtsini.
Kongressile valiti 5000 delegaati, kellest osales 4993.
Eelmisest, NLKP 26. kongressist möödunud 5 aasta jooksul olid surnud NSV Liidu poliitika tollased tipptegijad Mihhail Suslov, Leonid Brežnev, Juri Andropov, Dmitri Ustinov ja Konstantin Tšernenko ning Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo peasekretäriks oli saanud põlvkonna võrra noorem Mihhail Gorbatšov, kes pidi tutvustama suunda, milles ta soovib Nõukogude Liitu juhtida.
Gotbatšov esines NLKP Keskkomitee aruandekõnega ja kõnega partei ülesannetest. Kuigi eelmisest kongressist möödunud perioodi nimetatakse tänapäeval stagnatsiooniajaks, andis ta oma eelkäijate Brežnevi, Andropovi ja Tšernenko tegevusele kõrge hinnangu. Ometi mainis ta oma kõnes, et nii riigi majanduses kui ühiskondlikus elus on hakanud ilmnema seisaku tunnused. Perestroikat ta oma kõnes veel ei maininud, see kuulutati välja alles järgmisel aastal.
Aruandekõne pidas NLKP Keskrevisjonikomisjoni esimees Gennadi Sizov.
Ettekande Nõukogude Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu põhisuundadest aastatel 1986–1990 ja perspektiivis kuni 2000. aastani pidas NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov.
Esimest korda pälvis laia avalikkuse tähelepanu Boriss Jeltsin, kes tollal oli partei Moskva linnakomitee esimees. Jeltsin esines oma aja kohta julge kõnega, kritiseerides parteiorganite sekkumist majandusse ja puudutades nomenklatuuri eriõigusi. Ühtlasi esines ta kõrgetest parteijuhtidest ainsana enesekriitikaga, väites, et pidanuks seda rääkima juba eelmisel parteikongressil, kuid ei teinud seda kogemuse ja julguse puudumise tõttu.
Kongress valis NLKP Keskkomitee (307 liiget ja 170 liikmekandidaati) ning NLKP Keskrevisjonikomisjoni uue koosseisu (83 liiget).
NLKP Keskkomitee valis poliitbüroo, millesse kuulusid 12 liiget ja 7 liikmekandidaati. Võrreldes eelmisel kongressil valitud koosseisudega, olid poliitbüroos pooled liikmed uued, aga liikmekandidaadid olid kõik uued. NLKP Keskkomitee valis ka sekretariaadi, kuhu kuulus 11 liiget, sealhulgas peasekretär Mihhail Gorbatšov.