Nõo Põhikool
Nõo Põhikool on Tartu maakonnas Nõo vallas tegutsev põhikool.
Ajalugu muuda
Teadaolevalt on kooliharidust Nõos jagatud juba 1686. aastast. On ka teada, et 1688. aastal oli Nõo kihelkonnas kolm kooli – Nõos 22, Lukel 23 ja Rõhul 8 õpilasega. Põhjasõja (1700–1721) lõpus oli Nõos kool 14 õpilasega ja 1720. aastatel oli koolmeistriks Hire Hans.[1]
Aastatel 1865–1883 juhatas Nõo kihelkonnakooli Johann(es) Kanswey, kelle näidendit “Mihkel ja Liisa ehk: Vaata, mis rikkuse ahnus võib teha” on mängitud ka Vanemuise teatri laval. Kanswey järel töötas koolijuhatajana aastatel 1883–1900 helilooja Aleksander Sprenk-Läte. Aastatel 1926–1930 töötas Nõo koolis õpetajana Eduard Tubin, kellele avati Nõo Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel mälestustahvel majal, kus Eduard Tubin Nõos õpetades elas. Vanal kihelkonnakoolimajal on mälestustahvel ka Aleksander Lättele. Aleksander Lättega samal ajal oli Nõos pastoriks Martin Lipp (1884–1923). Martin Lipu kalmul Nõo kalmistul asus varem pronksbüst, mis kavatsetakse taastada. Aleksander Läte ja Martin Lipu koostööst on sündinud mitmeid tuntud laule, näiteks “Kus Põhjalahe kohiseb”. Martin Lipu sõnadele on Enn Võrk kirjutanud lipulaulu “Eesti lipp”.[1]
1953. aastal reorganiseeriti Teise maailmasõja järgne Nõo Mittetäielik Keskkool (seitsmeklassiline kool) keskkooliks. 1951. aastal sai kooli direktoriks noor ja energiline Kalju Aigro, kes jäi sellesse ametisse 31 aastaks. 1994/1995. õppeaastal lahutati Nõo Reaalgümnaasium kaheks eraldiseisvaks kooliks: munitsipaalkool Nõo Põhikool ja riigikool Nõo Reaalgümnaasium.[1]