Nõiavits

Nõiavits ehk pilda (ka võluvits) on hargi- või kaarekujuline puuoks (ka sellekujuline metallist ese), mida kasutatakse näiteks veesoonte leidmiseks.[1]

KasutamineRedigeeri

Nõiavits lõigatakse kasvavast kaheharulisest puust, selle abil otsitakse maa sees paiknevaid metallesemeid, maaki, veesooni vms, samuti ehituseks sobivaid kohti. Leiukohas hakkab horisontaalselt käes hoitava vitsa vaba ots allapoole kalduma. Kuna nõiavits reageerib vaid väheste inimeste käes, on seda peetud üleloomulikuks, nõiduse jõul töötavaks esemeks.[2]

AjaloostRedigeeri

Nõiavitsa tunti juba muistses Hiinas 7–8 tuhat aastat tagasi. Tuntud oli ka Antiik-Kreekas. Maaki otsiti nõiavitsa abil kogu keskaegses Euroopas.

Eestis valmistati nõiavits enamasti pajust või sarapuust, seda kasutasid peamiselt kaevutargad ja kaevumeistrid veel 19. sajandil. Rahvauskumustes arvati nõiavitsaga leidvat rahaauku, rahapada jms.[2]

20. sajandi II poolest on teadlased kogu maailmas, sh ka Eestis, hakanud aktiivselt uurima nõiavitsa biofüüsikalist efekti, radiesteesiat ehk biolokatsiooni. Vitste asemel kasutatakse traadist raame, L-kujululisi pöörleid (pöörlevad peos maasoonte mõjul) ja pendlit. Radiesteesia olemusel pole praegu veel piisavat teaduslikku seletust.[2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Eesti keele seletav sõnaraamat [1] vaadatud 12.05.2020]
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 186

VälislingidRedigeeri