Mustjala Prohvet Eeliase kirik

Mustjala Prohvet Eelia kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Saaremaal Mustjala alevis.

Vaade loodest

Ajaloost

Saaremaal Mustjala kihelkonnas siirdus õigeusku 1848. aastal 27,9% talurahvast hoolimata kohaliku luteri pastori Carl Johannes Masingu aktiivsest võitlusest usuvahetusliikumise vastu. 550 liikmega õigeusu kogudus avati Mustjalas 24. oktoobril 1848. Esimene jumalateenistus toimus kohaliku talupoja Irodion Lõugase poolt Merise külla ehitatud väikeses kivikirikus. Aastatel 1851–1865 olid koguduse kasutuses Paatsa mõisa hooned. 1865. aastal eraldati kogudusele Mustjala riigimõisast maavaldus ja puuhoone teenistuste pidamiseks.

Arhitektuurist

Riia arhitekti Heinrich Scheeli poolt tüüpprojekti alusel projekteeritud Mustjala õigeusu kirik valmis 1873. aastal. Pühakoda on paekivist seintega viiekupliline hoone ja toetub põllukivist alusmüürile. Kirikuhoonel on kümme akent ja kaks ust, paekivist trepp ja sees kivipõrand, puidust altaripõrand ja peasissepääsu kohal kooripealne lauljatele. Mustaja õigeusu kirik pühitseti Riia ja Miitavi ülempiiskop Veniamini (Karelin) poolt 20. juulil 1872 prohvet Eelija auks.

Tänapäeval kasutab Mustjala prohvet Eelija õigeusu kirikut EAÕK Mustjala prohvet Eelija kogudus.

Vaated kirikule

• 
  Vaade kagust

Vaata ka

• Mustjala vald
• Mustjala mõis
• Mustjala kihelkond

Kirjandus

• Jaanus Plaat. "Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.-20. sajandil". Eesti Rahva Muuseum. Tartu, 2003; lk 136–140; lk 288–289
• "Koguteos Saaremaa II köide". TTÜ Kuressaare Kolledž. Kirjastus Koolibri, Tallinn, 2007; lk 430–434; lk 924–926
• Martin Toon. "EAÕK Kuressaare Püha Nikolai koguduse ajalugu". Kuressaare, 1997. AS Terbo, Tallinn, 1997. lk 4–5; lk 69
• Jaanus Plaat/Arne Maasik. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011; lk 460–463

Välislingid

• EAÕK koduleht
• Kultuurimälestiste riiklik register