Mstislav Mstislavitš
Mstislav Mstislavitš (hüüdnimega Udaloi, vene keeles Мстислав Мстиславич Удатный, vene õigeusu ristinimi Fjodor; surnud 1228) oli Toropetsi vürst alates 1206. aastast, Novgorodi vürst aastatel 1209–1215 ja 1216–1218 (või 1217), olles vahepeal sealt ära aetud, ja Galiitsia-Volõõnia vürst 1219–1226.
_%D0%B8_%D0%94%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%BB%D0%B0_%D0%93%D0%B0%D0%BB%D0%B8%D1%86%D0%BA%D0%B8%D0%B9.jpg)
Mstislav oli Rjurikovitšite dünastia, Kiievi suurvürsti (1113–1125) Vladimir Monomahhi poja, Kiievi suurvürst (1125–1132) Mstislav Vladimirovitš Suure poja, Rjurikovitšite Smolenski liini Smolenski vürsti (1127–1167) ja Kiievi suurvürsti (1154–1155, 1159–1161, 1161–1167) Rostislav Mstislavitši poja, Msistlav Rostislavitši Vapra (Мстислав Ростиславич Храбрый) kes oli Smolenski vürst (1175–1177) ja Novgorodi vürst (1179–1180) järglane. Tema vend Vladimir Mstislavitš oli Pihkva vürst.[1] ja teine vend David Mstislavitš, Toropetsi vürst.
Sõjakäigud Muinas-Eestisse muuda
Novgorodi ja Pihkva kroonikate ning Henriku Liivimaa kroonika kohaselt käis Mstislav 1210. aastal koos oma venna Pihkva vürsti Vladimiriga sõjaretkel Otepää vastu, alistas linnuse, nõudis neilt andamit (400 nogaatat, umbes 80 kg hõbedat) ja ristis ugalasi õigeusku, andes nii aluse Novgorodi ja Pihkva vürstiriikide hilisematele võimupretensioonidele Ugandi suhtes. Veidi enne Otepää ründamist käis ta retkel Virumaal Tõrmas (alternatiivse tõlgenduse kohaselt Tormas). Novgorodi ja Pihkva allikates on need sõjakäigud dateeritud küll paar aastat hilisemaks, kuid Läti Henriku teateid peetakse usaldusväärsemateks. [2][3][4]
1212. aastal, kuuldes, et Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu väed on rüüsteretkel Eestimaal, siirdus ka Mstislav oma väega sinna. Kuna need olid aga juba Liivimaale lahkunud, otsustas vürst edasi liikuda Harjumaale, kus ta piiras Varbola linnust niikaua, kuni seesolijad end 700 marga nogaatade eest piiramisest vabaks ostsid. Vene kroonikad paigutavad Mstislavi retke Varbola alla 1214. aastasse. Kohati on arvatud, et tegu oligi kahe erineva sündmusega. Kas Mstislav läks Eestimaale piiskopi ja ordu liitlase või vastasena, pole selge. Arvatakse, et 1210. aastal Otepääd rünnates tegutses ta pigem Riia piiskopi liitlasena. 1212. sõjakäiku on mõned autorid tõlgendanud ordu ja piiskopi vastasena, mõned mitte.[5][6][7]
Isiklikku ja järglased muuda
Mstislav Mstislavitš oli abielus kumaanide khaani Köteni ehk Kotyani tütre Mariaga, kellega neil olid järglased:
- Vassili Mstislavitš, Novotoržoki vürst
- Rostislava (Feodossija) Mstislavna — Vladimiri suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši abikaasa ja Aleksandr Jaroslavitši ema
- Jelena (Maria) Mstislavna, Toropetsi vürstinna – Ungari kuninga András II poja ja Galiitsia-Volõõnia valitseja Andráse, abikaasa
- Anna Mstislavna, Toropetsi vürstinna – Galiitsia-Volõõnia vürsti Danilo Romanovitši abikaasa
- Izjaslav Mstislavitš, Kiievi suurvürst Izjaslav IV[küsitav]
- Juri Mstislavitš.
| Eelnev Konstantin Vsevolodovitš |
Novgorodi vürst 1209–1215 |
Järgnev Jaroslav Vsevolodovitš |
| Eelnev Kálmán |
Galiitsia-Volõõnia vürst 1215–1216[küsitav] |
Järgnev Kálmán |
| Eelnev Jaroslav Vsevolodovitš |
Novgorodi vürst 1216–1218 |
Järgnev Svjatoslav Mstislavitš |
| Eelnev Kálmán |
Galiitsia-Volõõnia vürst 1219–1226 |
Järgnev András |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mstislav Mstislavitš |
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982.
- Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.
- Vahtre, Sulev. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208-1227. Tallinn : Olion, 1990.