Ava peamenüü

Mortiiripatarei on Kalaranna fordi maapoolse külje kaitseks aastatel 1838–1839 ehitatud reduut.

Tõenäoliselt oli see reduut kavandatud mortiiridest laskmiseks, sest on nihutatud fordi põhihoonetest ettepoole, kompenseerimaks mürsu järsemast lennujoonest tingitud laskekauguse kaotust. Tänapäeval on maa peal säilinud ainult hoone, mida tuntaksegi Mortiiripatareina. Reduudi muid osasid – muldkindlustisi, vallikraavi, kontreskarpmüüri jm – on säilinud maa all.

Ehitise kasutatav nimi ja teostatud kuju on omavahel vastuolus, sest selline kaponiir ei ole mõeldud mortiiridest tulistamiseks, kuna mortiirihooned on mürsu lennujoone tõttu laskeavade teistsuguse paigutusega. Võimalik, et algselt kavandati hoone mortiiride, kuid hiljem ehitati juba kahurite jaoks. Reduut ehitati aastatel 1838–1839 ühekorruselisena, katusel oli rinnatisega lahtine laskeplatvorm, mida rahuajal kattis ajutine puidust katus. Krimmi sõja ajal ehitati 1854–1855 hoone peale fleši vallikraavidele suunatud laskeavadega uus korrus ning see kaeti uue katusega.

Hoone asend ülejäänud fordi ja oma otstarvete suhtes on tavatu – harilikult olid sellise kahekorruselise hoone alumise korruse laskeavad pööratud tsitadelli (südakindlustise) poole, et siis selle ründajaid tagant ja küljelt piki vallikraavi tulistada (reeverskaponiir). Ülemise korruse laskeavad on aga suunatud otse ründaja vastu.

Praegusel hoonel on aga ülemised (hilisemad) avad paigutatud südakindlustise poole ja ründajate selja taha, alumised on suunatud reduudilt otse ründajate poole, üle glassii tulistamiseks. Mortiiripatarei nimi ja otstarve on seega mõistatus ning sellele pole tänaseni ammendavat seletust.

Vaata kaRedigeeri