Monotsüüt

(Ümber suunatud leheküljelt Monotsüüdid)

Monotsüüt (ladina monocytys) on paljude selgroogsete lümfoid(-immuun)süsteemi tuumaga rakud.[1]

Monotsüüdi ruumiline kujutis

Monotsüüdid küpsevad luuüdis monoblastidest ja liiguvad vereringesse. Vereringes ringlevad nad mõned tunnid kuni mõned päevad ja migreeruvad siis kudedesse nagu põrn, maks, kopsud ja luuüdi, kus küpsevad makrofaagideks.[2] Makrofaagideks või dendriitrakkudeks transformeerumine ja kudedesse liikumine toimub sagedasti põletikuliste signaalide kuhjudes (mitte kõik makrofaagid ja dendriitrakud ei küpse monotsüütidest).

Monotsüüdid kuuluvad leukotsüütide hulka.

Monotsüüdid on multifunktsionaalsed ja osalevad organismi homöostaasis, immunkaitses ja kudede reparatsioonis aga on võimelised ka nakatunud rakke hävitama.

Läbi kappillaaride seinte kudedesse migreeruvad monotsüüdid komplekteerivad kohalike kasvufaktorite toimel proinflammatoorseid tsütokiine, haaravad mikroobide ja rakkude jäänukeid ning toksilisi molekule.

Monotsüüdid mikroskoobi all

Monotsüüdid on eellasrakud erinevatele dendriitrakkude ja makrofaagide alampopulatsioonidele.

Monotsüütide-makrofaagide aktiveerimise tulemusel genereeritakse mikroorganismide 'lammutamiseks' reaktiivseid hapniku osakesi (ROS).

Monotsüüdid on ülitundlikud ioniseeriva kiirguse suhtes.

Monotsüütide areng, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Monotsüütide nimetust kannab ka täisvereanalüüsi monotsüütide absoluutarv (lüh MONO).

Maolistel

muuda

Madude monotsüüdid on tuumaga rakud ja sarnanevad välimuselt imetajate monotsüütidega.[3]

Terminoloogia

muuda

Monotsüüdid on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica-sse.

Subpopulatsioonid

muuda

Monotsüütide alampopulatsioonide liigitus pole päris selge, levinud jaotus on järgmine: a) raku pinna retseptorit CD14 ekspresseeriv (CD14++ CD16- monotsüüt) b) raku pinna retseptoreid CD14 ekspresseeriv ja lisaks CD16 retseporit ekspresseeriv (CD14+CD16+ monotsüüt).

Patoloogia

muuda

Monotsüütidega (ja makrofaagidega) seostatakse inimestel mitmeid perekondlikke (Gaucher' tõbi, Niemanni-Picki tõbi) ja omandatud haiguslikke seisundeid.

Monotsütoos

muuda

Monotsüütide hulk (rohkus) veres tõuseb vastusena krooniliste infektsioonide, autoimmuunhaiguste ja verehaigustega ja ka mõnede vähivormide korral (müeloidse leukeemia puhul paljunevad monotsüüdid või granulotsüüdid).[2]

HI-viirus

muuda

Monotsüüdid on tõenäoliselt HI-viiruse reservuaariks HI-positiivsete inimeste organismis.[4]

Viited

muuda
  1. "Meditsiinisõnastik" 482:2004.
  2. 2,0 2,1 "The Merck Manual Home Health Book", Monocyte Disorders, veebiversioon (vaadatud 08.07.2014)
  3. Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, Manual of Exotic Pet Practice, lk 147, 2009, Saunders Elsevier, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 06.07.2014) (inglise keeles)
  4. Christopher M Coleman ja Li Wu, HIV interactions with monocytes and dendritic cells: viral latency and reservoirs, Retrovirology 2009, 6:51 doi:10.1186/1742-4690-6-51, veebiversioon (08.07.2014) (inglise keeles)

Kirjanduslikud allikad

muuda